Tänavune külmarekord jäi alla nii eelmisel (–27,6 kraadi) kui ka üle-eelmisel (–30,1 kraadi) talvel mõõdetule, kuid oli üle talvel 2020 kirja pandust, mil see oli kõigest –17,5 kraadi.

„Et loosiõnn langes mulle, on märgilise tähtsusega, nagu sünnipäevakingitus, sest veidi enam kui kuu aja pärast ootab mind ees mu 85. aastapäev!“ tunnistab uudist kuuldes 2016. aastast pensionipõlve pidav Edvin Nugis.

Ilmahuvi kohta ütleb Nugis, et on peaaegu Maalehe aastaraamatute ilmumise algusest saati sinna usinalt märkinud õhutemperatuure, pannud kirja ilma- ja loodusnähtusi. Samuti pannud tähele, kuidas tulevat ilma saab ette näha sipelgate käitumise või käbide rohkuse põhjal kuuse otsas. Oma Klooga koduaias oleva suure sipelgapesa juures täheldas ta läinud nädalal juba veidi nende toimetamist.

„Olen palju õppinud meie ilmatarkadelt, kuid nendeni ma tõenäoselt ikkagi kunagi ei küüni, aga huvi ilma vaadelda on suur,“ sõnab Nugis. Ta märgib, et on ennustanud ka varem, kuid sellist õnne nagu äsjase talvega läks, pole tal varem olnud.

Küsimusele, mis andis põhjust just –26,8 kraadi pakkuda, vastab ta, et see tuli varasemate kogemuste ja loogilise arutluse põhjal. Sirvinud ka oma märkmeid Maalehe aastaraamatutes, jõudis ta veendumusele, et seekord ei saa talv olla liialt külm. Komakoht tuli tunnetuslikult.

Mis puudutab kevadet, siis arvab Nugis, et kevadkuud erilise soojaga silma ei paista.

„Ilma kõrval tunnen huvi ka mullateaduse vastu, julgeks ennast nimetada mulla- ja agrosemiootikuks,“ lisab ta.

Abhaasias Sulevi külas sündinud Edvin Nugis on Eesti agrotehnikateadlane, mehaanikainsener ja leiutaja. EPA 1965. aastal insener-mehaanikuna lõpetanud Nugise elulugu ja teadustöö on muljetavaldav: tehnikadoktor, mitme dokumentaalfilmi stsenarist, rahvusvahelise kategooria künnikohtunik, 1986 ja 1988 Eesti künnivõistkonna kaptenina NSV Liidu künnitšempion. 2008. aastast on tal muude autasude kõrval ka Riigivapi V klassi teenetemärk.

Jaga
Kommentaarid