VIKAT – väärikas tööriist, mis eestlased padrikust päästis

Vikat on vaikne ega aja tossu välja. Vikatiga niitmine mõjub hästi niitja taljejoonele ja hoiab vaimu virge. Vikatiga niites võib rinnas pakitseval laulul kõlada lasta, sodi ei lenda suhu. Vikatiga saab niita sama kiiresti kui trimmeriga. Vikat on üks ütlemata hea tööriist, mida Eestimaal kasutatud juba sajandeid. Kakskümmend aastat Maarjamaal elanud, meie põliste tõugude ja sortide kasvatamist edendava soomerootslase Annika Michelsoni sõnul hüüab eestlane iga uue asja puhul hurraa!, viskab vana nurka ja unustab ära. Nii on ka vikatiga. Me ei tea ega mäleta, et just tänu vikatile kujunesid metsakasvanud padrikutest sajandite vältel heinamaad. Heinamaad, kus jaanipäevaks kõrgeks kasvab rohi, rinnust saadik kiigub kastehein… Vikatit ja luisku saab osta pea igast poest, kus rauakaupu müüakse. Saadaval on nii terasid, varsi kui varrega terasid. Hinnad algavad paarisajast kroonist. Ainus häda on see, et nende vikatitega ei saa niita. Konnatapmist võib ju harrastada, aga korraliku töö jaoks peab vikat niitjale sobima nagu särk või saapad. Vastasel juhul on niitmine nii ebamugav, et vikat visatakse üsna ruttu põõsasse. Võrumaal Ruusmäel elav Aili Sarik, kes tulnud neli korda Haanjas Plaani külas peetavatel käsitsi heinaniitmise võistlustel naiste arvestuses parimaks, ütleb, et kui vikat kannaga maha toetada, peab vikati käepide ehk jalus olema niitja naba kõrgusel. Vikatitera pikkus, mida mõõdetakse käelaba laiustes ehk kämmaldes, on samuti tähtis. Naistele sobib viie- kuni seitsmekämblane vikat, meeste jaoks on olemas sellisedki, mille pikkuseks 11 kämmalt. Mida pikem vikat, seda laiema heinakaare niita saab.