Kas iga töötaja peab kindlasti lepingu muudatusele oma allkirja andma?

Euro tuleb kasutusele 1. jaanuarist. Kas on mingid nõudmised selle kohta, milliseks kuupäevaks peab töölepingu muudatus allkirjastatud olema?

Mis saab, kui lepingu muudatust ei sõlmita?

Milline peab uus palganumber olema? Kas see peab olema sendi pealt täpselt senise palganumbri jagamise tulemus 15,6466-ga? Või võib seda ümardada euroni või…?
Kas on vahet riigi- ja erafirmadel? On erafirmadel vabamad käed?

Mida eraisikud või firmad on eurole üleminekuga seoses kõige enam küsinud?

Vastab Tööinspektsiooni Lääne inspektsiooni tööinspektor-jurist Urve Stroom:

Euro kasutuselevõtt ei mõjuta lepingute ja muude juriidiliste dokumentide järjepidevust, st euro kasutuselevõtt ei muuda ühegi juriidilise dokumendi tingimusi ega vabasta võetud kohustuste täitmisest, samuti ei anna poolele õigust kehtivat dokumenti ühepoolselt muuta või lõpetada.

Lepingu järjepidevuse põhimõtet kohaldatakse ka töölepingutele. Olemasolevate töölepingute puhul, milles tasud on sõlmitud kroonides, arvestatakse kõik rahalised väärtused ümber eurodesse, kasutades EL Nõukogu poolt fikseeritud vahetuskurssi ja euro kasutuselevõtmise seaduse § 5 lõikes 2 toodud ümardamisreegleid. Kuna tegemist on vääringu muutusega, siis ei saa üleminekut eurole käsitleda töölepingu tingimuse muutusena töölepingu seaduse (edaspidi TLS) mõistes. Seega ei ole ka seadusega määratletud aega mille jooksul tuleks vääringu muutusest töötajat teavitada ja millise aja jooksul tuleks see töölepingus vormistada. Tuginedes TLS § 5 lg.2 sätestatule, mille järgselt peavad töölepingu andmed olema selged ja arusaadavad, oleks igati mõistlik tööandjal ja töötajal uues vääringus makstav palk läbi arutada. Kas pooled vormistavad selle kohta ka töölepingu lisa sõltub praktikast konkreetse tööandja juures.  

Kuna kokku lepitud töölepingu tingimusi, s.h töötasu on võimalik muuta vaid poolte kokkuleppel saab "ilustamisi" või „täiseurodeni ümardamisi" eurole üleminekul teha pärast ümberarvestust ja seda töötajale soodsamas suunas. Meeles tuleb pidada, et soodsamaid ümardusi tehes tuleb võrdselt kohelda kõiki töötajaid. Kehtivad reeglid ümardamiste kohta on ühesugused nii era- kui riiklikus sektoris.

Ümberarvestused tuleb teha kursiga 1 euro = 15,6466 krooni ning summad tuleb ümardada 1 eurosendi täpsusega. Kui soovite arvestada eurodesse kehtivat miinimumtasu milleks 4350 krooni, tuleb teha jagamistehe: 4350: 15,6466 = 278,01567 eurot. Seejärel tuleb saadud summa arvestada 1 eurosendi täpsuseks, võttes arvesse vaid kolmandat komakohta - 278,01567. Kui kolmas koht pärast koma on 4 või väiksem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus allapoole, Kui kolmas koht pärast koma on 5 või suurem number, ümardatakse ümberarvestatud väärtus ülespoole. Seega ümardamine 1 sendi täpsuseni oleks selle näite korral 278,02 eurot. Poolte kokkuleppel võib töötasuks olla 279 €, kuid mitte mingil juhul ei tohi ümardamist teha töötajale ebasoodsamaks isegi mitte selle 2 sendi puhul vaatamata sellele, kui  pooled on sedasi ka kokku leppinud, sest tulenevalt TLS § 2-st on selline kokkulepe tühine.

Samasugune tehe tuleb teha lähtudes minimaalselt tunnitasust - 27 krooni: 27:15,6466=1,72561 eurot. 1 eurosendi täpsusena tuleks minimaalseks tunnitasuks alates 01.01.2011.a.  1,73 eurot. Nimetatud tehted võib jätta töötasu alammäära puhul ise tegemata ja lähtuda töötasu alammääradest eurodes, mis on avaldatud selle aasta Riigi Teataja I osas numbris 60 artiklis 407. Suuremate töötasude korral tuleb igal juhul ümberarvestuste aluseks võtta kehtestatud kurss ja sellega jagamistehted teha. 

Seoses euro kasutuselevõtmisega, on küsitud kas töötasu võib peale 01.01.2011.a välja maksta ka kroonides. Panga ülekannete korral puudub võimalus maksta töötasu välja peale 01.01.2011.a. kroonides, sest kõik ülekanded tehakse pärast 01.01.2011.a. juba eurodes. Kui töötasu makstakse välja sularahas, siis tuleks kõigepeal jälgida poolte kokkulepet töötasu osas. Kui pooled on juba kokku leppinud, et töötasu makstakse eurodes, ei ole võimalik teostada töötasu väljamakseid ka muus vääringus vaatamata sellele, et kuni 15.01.2011.a. on paralleelselt käibel mõlemas vääringus rahatähed.

Aktuaalseks on muutunud ka keskmise töötasu arvutamine alates jaanuarist 2011. Sagenenud on küsimused: Kuidas ja millises vääringus arvutada keskmist töötasu uutes vääringutes?

1. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib jaanuaris 2011.a., on arvutamise aluseks eelneval 6-l kuul Eesti kroonides teenitud summad.  Keskmine töötasu tuleks välja arvutada Eesti kroonides ja saadud tulemus teisendada eurodesse.

2. Kui keskmise töötasu arvutamise vajadus tekib perioodil veebruarist juunini 2011.a., siis on keskmise töötasu arvutamise aluseks nii kroonides kui ka eurodes teenitud töötasud. Sel juhul tuleks teisendada Eesti kroonides teenitud töötasud ka eurodesse (seda võib teha ka üldsummana) ja seejärel leida keskmine töötasu.

Eurole ülemineku kohta saab lisainfot Euroveebist: http://euro.eesti.ee/