Sigaretimuula ootab Ivangorodi poes nuga
Jutud, kuidas idavirulased Venemaalt odavaid sigarette
üle piiri smugeldavad, kahvatusid selle kõrval, milline pilt piiril ja piiri taga tegelikult avanes.
Narvast Ivangorodi viiva jalakäijate silla lõpus piiripunkti taga on pisike pood. Tavaline külapood, kus müüakse pirukaid, nätsu, sigarette ja alkoholi.
Kuigi poes rõivaid ei müüda, laiutab selle keskel müügileti vastas korralik eesriidega riietuskabiin lauakese, peegli ja mahuka prügikastiga.
Riide tagant kostab hirmsat kärinat — nagu kisuks keegi rõivaid puruks või rebiks meetrite kaupa teipi rullist lahti.
Kabiinist poeb parajasti välja sulejopiga neiu, kehitab õlgu, liigutab prooviks käsi, kohendab rinna peal pisikest kotikest ja pühib Eesti suunas minema.
Paari minuti pärast on ta sillast üle, passikontrollist läbi ning võib teibiga riiete alla peidetud sigaretipakid lahti harutada ning päevatöö tehtuks lugeda.
Jalakäijate silla juures on teinegi pood, piiripunktile nii lähedal, et pigem jooksed peaga vastu, kui et mööda saad.
Sinna astub karvamütsiga isand, ostab ploki Bondi ja viipab käega — müüja taipab lennult, haarab letilt terava ehitusnoa ning tõmbab kile osava liigutusega pooleks. Sellised noad on iga poekese letil.
Memmeke abikätt ei vaja
Karvamütsiga vanamees ei viitsi poes kabiini minna ning surub kümme pakki sigarette ahvikiirusel hõlma alla.
Tema kannul on poodi astunud vanamemm. Temagi ostab ploki sigarette. Aga see, kuidas ja kuhu ta need paneb, jääb silmale liiga kiireks haarata. Aeglase olekuga, kõndimisel kepile toetuv mutike suudab asja ära teha otse pöördel.
Siis liipab ta haleda, kurja metsaülemat pelgava haokorjaja eidekese moega sinna, kust just tuli — Narva tagasi. Kui pakuksin talle toetavat kätt, ta keelduks — sigaretid läheks varrukas lömmi.
Kümne minutiga käib ühest poest läbi kaheksa sigaretiostjat, kellest vaid üks kõnnib minema legaalselt üle piiri lubatava kahe pakiga. Tedagi teatakse nägupidi — More’i pakid pannakse letile enne, kui naine suugi lahti teeb.
Hõlma all Eestisse viidavate sigarettide voog võtab suu lahti. Vaid loetud tundide eest on tollis ja piiripunktis mulle seletatud, et sigarettide toomine ei ole tegelikult nii lihtne, kui räägitakse. Et pidevad käijad on teada, et tolli ja piirivalve inimesed tunnevad kahtlaselt puhvis inimesed kaugelt ära ja sigaretimuulade elu tehakse võimalikult kibedaks.
Sel hommikul jalakäijate silla piiripunktis pistelist tollikontrolli pole ja ka piirivalve enda poolt turvakontrolli ei tehta.
“Kõiki nagunii läbi puistata ei saa,” ütleb Narva raudtee piiripunkti juht Aivar Lepa. “Kui seda vahel teemegi, siis levib info välgukiirusel ning suitsuvedu jääb hoobilt seisma, luure on koguaeg väljas.”
Üle jalakäijate silla liigub päevas 1300–1600 inimest. Sild on avatud hommikul kuuest õhtul kuueni ning paljud narvalased kasutavad seda tööl käimiseks — hiljuti avati Ivangorodis autovaruosade tehas ning seal töötatakse vahetustega.
Liiklus on tihe. Hallipassimeestel pole Venemaa ja Eesti vahel käimiseks viisat vaja ning siin on neil sellest kõvasti kasu — halli passiga inimene on ammu poes, kui mina oma turismiviisaga ikka veel putkas templit ootan.
Teenib rohkem kui tehases
Sigaretiveo teeb magusaks kasum. Vene poolelt saab odavaima sigaretipaki 20 rubla ehk keskeltläbi 50 eurosendiga. Paremad sigaretid maksavad 65 ja enam senti, olles ikkagi tunduvalt odavamad kui Eestis, kus aktsiis on üha tõusnud ja tõuseb veelgi.
Isegi kahe legaalse pakiga on võimalik igapäevane väike teenistus käima panna.
Ka siis, kui Eestisse toodud salasigaret kahekordse hinnaga edasi müüa, on see ostjale odav. Konjunktuuriinstituudi paari aasta taguse uuringu kohaselt ostis illegaalselt sigarette 70% Kirde-Eesti elanikest.
Ka müüjad on rahul. Kui iga päev õnnestub üle tuua kaks plokki sigarette, on ühe kuu puhaskasum üle 400 euro — nii ütles Lepale otsekoheselt üks piiril vahele jäänud sell. Seda on rohkem, kui autojuppide tehases terve kuu rügamise eest makstakse.
Palju vilkam tegevus käib Sõpruse sillal, mida iga päev ühes suunas ületab 5000 inimest ja keskmiselt 570 sõidukit. Sama palju tuleb ka tagasi.
Inimeste jalavaeva vähendamiseks on siin esimene 24 tundi avatud sigaretiputka Vene poolel kohe piiripunkti ukse all.
Kel aega, kõnnib siiski pisut edasi, Ivangorodi keskusse.
Astun seal sisse poodi, mis kannab kirja “Alati teie jaoks!”. Suure ümmarguse laua on peenemaks näputööks haaranud väike tõmmu sell. Mehike on laotanud laiali mitu plokki sigarette kirjaga Bayron ning uhab vana kangru väledusega neid ümber pakkida. Fooliumi keerutab kuulikesteks ja nipsutab osavalt lauale pandud sonisse, tühjad pakid lendavad samasse kõrvale.
“Istuge ometi, palun,” tõmbab ta natuke oma laata kokku ja ostab paar pakki sigarette juurde.
Sigaretid tõstab ta kilekotikestesse ning need omakorda suuremasse toidukotti sihvkade ja makaronide vahele.
Foolium tuleb ära kiskuda, sest sellega jääks metalliotsijale kohe vahele. Samuti on kilekotti pakitud sigarette kergem peita — seetõttu ongi kõigis poodides suured prügikastid ääretasa täis tühje sigaretipakke. Neid pole mõtet käkru suruda ja minema visata, lähevad sigarettidele makulatuurina järele ja saavad sisu tagasi.
Ivangorodi elanikele ei lähe narvakate siblimine raasugi korda. Nii on kaks kohalikku kümnenda klassi poissi tulnud poekesse koolijärgset konjakit jooma ega heida pakkeliinile teist pilkugi. Igapäevane lugu, soojal ajal käib töö nende jutu järgi otse tänaval ja piirile viival sillal.
Väike mehenäss saab tööga ühele poole, haarab pungil kotid ja tõttab Eesti suunas minema. Tema koha võtab kohe järgmine tulija, lonksab alustuseks klaasist viina ja laseb kätel käia.
Kas piirivalve ja toll ei tea, kuidas üle tullakse ja mida tuuakse? Teavad väga hästi.
Ida maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna juhataja Aleksandr Saltõkov ütleb, et statistika kohaselt on lubatust enam sigarette kaasas igal neljandal piiriületajal.
Ta teab ka kohe peast öelda, et sõiduautorehvi mahub 2000, džiibi rehvi 4000–5000 ja rekka rehvi 19 000 sigaretti.
Hoolimata sellest, et vahelejääjate hulk on suur, jagub neid, kes proovivad ja proovivad.
“Sada protsenti kõiki me kontrollida ei jõua,” tõdeb Saltõkov. “Kuid üritame vedajaid segada ja nende elu teha nii ebamugavaks kui võimalik.”
Kui tollil on kasutada lisajõud, siis õnnestub segamine väga hästi ning avastatud koguste hulk tõuseb vähemalt poole võrra.
Aja kokkuhoiuks kasutab toll võimalust lasta kontrollitaval ühe ploki ulatuses sigaretid vabatahtlikult ära visata — aastas lendab neid prügikasti nii miljon.
Tabati maski ja lestadega
Ühe väärteoprotokolli vormistamiseks kulub keskmiselt 40 minutit. Kui aga grupp teeb koostööd ning saadab ees kellegi, kes kindla peale vahele jääb, siis tegeldaksegi temaga ja ülejäänud voorivad rahus läbi.
“Me tunneme nende psühholoogiat ja proovime olla kui mitte ees, siis kõrval,” ei heida Saltõkov meelt. Teisisõnu, selle asemel et väikeste koguste peale ressurssi kulutada, püüab toll tabada mahukamaid koguseid, mille üle toimetamist korraldavad suuremad organiseeritud grupid.
Salakaubaveo peenemaid võimalusi on panna selga kalipso, võtta kilesse pakendatud sigaretikastid sappa ja lihtlabaselt üle jõe ujuda. Kuna vool on kiire, on parem tõmmata üle jõe tross ja vinnata kaste selle abil.
Tõestust sellele pole vaja kaugelt otsida, alles tänavu jaanuaris õngitses piirivalve Narva-Jõesuu lähedalt jõest välja akvalangisti kahe abilisega ning andis tollile üle juba Eesti poolele ladustatud 600 000 sigaretti. See on ka tänavuse aasta suurim tabatud kogus selles regioonis.
“Noortel polegi siin midagi teha. Kui kutsehariduskeskuse diplom taskus, hakkavadki selliseid pakkumisi saama,” märgib Saltõkov.
10 000 sigaretti mahutava kasti Eestisse toimetamise tasu algavat 60 eurost kasti kohta ning ulatub sadade eurodeni. Arvestades Venemaa hindadega, võib ühe kasti pealt teenida puhaskasu 400 eurot, kuid tulu suurus oleneb ka sellest, kui paljudega kasumit jagada tuleb.
Isegi see on juba tulus, kui keskmiselt 6000 sigaretti mahutav kott läbi Vene poole piirivalvepunkti lohistada ja silla alguses vette lajatada — vool keerutab selle Eesti poolele, kus ootajal tuleb pamp lihtsalt välja õngitseda.
“Varem visati kott Eesti poolel üle silla kaldale, kus keegi ees ootas,” räägib Saltõkov. Nüüd on selle tõkestamiseks ees mitmemeetrine aed, kuid kottide sillalt loopimine käib edasi.
Loobivad ja jäävad kaubast ilma, kuid kasum on nii suur, et proovida tasub ikka. Ehk järgmisel korral tuleb välja?
Isegi kui ei tule, võib alati käia üle lubatud 40 sigareti ehk kahe pakiga. Arvestades, et suurt silda ületab päevas keskmiselt 5000 inimest, teeb see maksimumjuhul 10 000 pakki ehk 200 000 sigaretti. Ja seda vaid ühes päevas!
Töötavad nagu oskavad
“Mis salakaup!” See jutt võtab kolme lapse ema Julia kaameks. “Meie inimesed ei vea salakaupa! Nemad teevad tööd, toovad sigarette!”
Julia ise sigarettidega ei smugelda, kuid tema sõbranna Lena oskab kilekottidesse pakitud sigaretid nii osavalt teibiga ümber keha mähkida, et väljastpoolt patsutades pole tundagi, et seal midagi on. “Otsige läbi, kui tahate!” ajab Lena käed julgelt laiali.
Kui Lena vahele jääks, ootaks teda esimesel korral väärteo vormistamine, teisel korral saaks selle pöörata kriminaalkuriteoks.
Karistus selle eest oleks näiteks üldkasulik töö. Kohtukulud üksi on aga 700–800 eurot ning see võtaks tuju ära küll.
Lena-taolisi julgustab aga see tohutu inimestetulv, kes igapäevaselt üle käivad. Samuti on
Julial ja Lenal kohe ette näidata tuttav, kes ei saanud elamisluba, ujus siis ühel ööl lihtsalt üle jõe ning elabki nüüd Narvas. Nii lihtne see ongi.
Odavat Vene kaupa võib saada ka lihtsamini. Kohalikku elu kajastavad portaalid Seti ja Prima kubisevad kütuse, sigarettide ja alkoholi pakkumistest.
Kütuseliiter maksab keskmiselt 1–1.05 eurot, sigaretiplokid alates 11 eurost, liiter Viru Valget 8 eurot. Võib ka leida n-ö isikliku muula, kes toob üle piiri tatart, suhkrut, tax free’st peenemat viskit või meelepäraseid sigarette.
Kui netist osta ei viitsi, siis Maxima ees, mille vastas on Säästumarket, seisab iga päev mitu sigarette müüvat naist ja vähemalt üks mees, kes müüb viina.
Kuna seda jälgida tundub igav, helistan hoopis Vitalile, kes müüb Primas “Kodu ja aia” alamrubriigis “Alkohol” piiritust hinnaga
7 eurot liiter.
“Piiritus on otse tehasest, muretseda pole vaja,” kiidab mees. Öeldagu, kuhu ja kui palju, tema lendab kohe kohale.
Kogu Eesti salasigaretiturgu Narva kaela ajada siiski ei saa. Ka kagupiirilt püütakse tuua üle suuri koguseid ning vähemalt pool kõigist salasigarettidest saabub Läti kaudu.
Väiksemad tegijad kasutavad piiril liikumiseks rakmeid, millega saab ühe kasti sigarette kinnitada seljale ja teise rinnale.
“Euroopa Liidu piir ei ole igal pool võrdselt tugev,” ütleb Lääne maksu- ja tollikeskuse tollikorralduse osakonna liikuvkontrollitalituse juhataja Kunnar Keres.
Otse öeldes tähendab see, et kuskilt sealt lõuna poolt tulevad üle ELi piiri suured kogused sigarette, millele Eesti on vaid transiitmaa. Inglismaale või Norrasse jõudes oleks kauba maksumus juba mitu korda suurem.
Sisepiiril kõiki autosid ja inimesi läbi otsima hakata on mõeldamatu. Siiski teeb toll aeg-ajalt reide, mis efektiivsuselt on kui puusalt pimedusse tulistamine.
Tõsi, hiljuti peeti kinni 400 000 sigaretti, mille tollitöötajad leidsid tuntud logistikafirma veokist kauba vahelt — autojuhil oli lihtsalt oma äri käimas.
Mida edasi teha?
Salasigarettidega on kaetud kolmandik Eesti tubakaturust. Riik kaotab aastas ligi 60 miljonit eurot maksu- ja aktsiisitulu.
Toll ja piirivalve suudavad kinni pidada kolm-neli protsenti mustal turul liikuvast kogusest.
Piiri läheduses ringi vaadates jääb selgusetuks, mil moel senist avastusprotsenti suurendama hakatakse.
Küsimuseks jääb ka see, kuidas neid sadu miljoneid sigarette õigupoolest turustatakse ja kui palju Eestist mujale müüakse.
Tolliametnike soov on saada õigus teha ise kontrolloste, nii saaks survestada turustajaid.
Idavirulaste lootuseks võiks olla majandustõus ja uute suurettevõtete tulek.
“Narvast on jäetud mulje nagu mingist getost,” ütleb Narva raudtee piiripunkti juht Aivar Lepa. “Kui see kuvand muutuks, inimesed ennast paremini tunneks, siis võiks loota, et suitsusmugeldamine natukenegi väheneb.”
Narva kordoni juht Indrek Püvi märgib, et valvel tuleb olla kogu aeg, sest ebaseaduslike piiriületajate nõksud muutuvad ja uuenevad ning püüd ebaseaduslikku kaupa sisse tuua on tunduvalt suurenenud.
“Nad jälgivad meid ja kohandavad ennast. Meie jälgime neid ja püüame omakorda ette jõuda. Kord Vestmann all ja Piibeleht peal ning siis vastupidi.”
Aleksandr Saltõkov lisab, et kõige parem oleks aga see, kui inimesed üleüldse ei suitsetaks.
KEELATUD ÄRI
Kolmandik sigarette tuleb üle piiri mustalt
- Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul moodustas 2010. aastal tubakatoodete salaturg Eestis 27–31% kogu turust. Saamata jääv maksu- ja aktsiisitulu oli üle 60 miljoni euro. Eelmise aasta kohta ülevaade alles valmib.
- Mullu avastas maksu- ja tolliamet 18,7 miljonit deklareerimata sigaretti, mis on salasigarettide 550 miljoni suurusest mahust
3,4 protsenti.
- Piiripunktide vahelisel alal, nn rohelisel piiril ja piiri lähistel tõkestavad salakaubavedu piirivalveametnikud, kes teevad tollikontrolli ka neis piiripunktides, kus maksu- ja tolliametnikke alaliselt kohal pole.
- Eelmisel aastal tabasid piirivalvurid 3,2 miljonit salasigaretti. Sellel aastal on piirivalvurid 14. märtsi seisuga kinni pidanud
814 503 Vene FV maksumärkidega sigaretti.
- Enamik salakaubaveo juhtumeid leidis mullu aset Ida prefektuuri tööpiirkonnas (136), 40 juhtumit avastati Lõuna prefektuuri tööpiirkonnas.
- Maksu- ja tolliamet on tänavu kahe kuuga saanud kätte
361 859 salasigaretti. Konfiskeeritud sigaretid hävitatakse.
- Ametlikult tohib üle Vene piiri tuua korraga 40 sigaretti
ja üle sisepiiri 800 sigaretti. Sellises koguses tohib neid ELis
enda tarbeks omada.
Allikas: Maaleht
Kuidas kavatseb maksu- ja tolliamet salasigarettide osakaalu vähendada?
Urmas Koidu
maksu- ja tolliameti tollikorralduse osakonna juhataja
Plaanime nii avalikke kui ka salajasi kontrollioperatsioone, kavandame laiemat teadvustamist salasigarettide tarbimise kahjust ühiskonnale, viime läbi süvendatud kontrolle sisemaal.
Sel aastal investeerime tehnoloogilistesse lahendustesse salakaubitsejate jälgimiseks ja tabamiseks umbes 500 000 eurot (peamiselt numbrituvastuse kaamerad), muu hulgas katsetame tubakakoera tõhusust piiril. Ameti uus peadirektor Marek Helm on välja öelnud, et salasigaretid on ameti prioriteet, sest maksukahju on suur ja piirialadel on seaduslik kaubandus välja suretatud.
Arutame rahandusministeeriumiga seadusandlikke ettepanekuid — näiteks Lätis rakendatud täiendavaid piiranguid maksuvabale aktsiisikaubale, mille reisijad kolmandast riigist toovad. Eesmärgiks on järgmise kolme-nelja aastaga suruda salaturg vähemalt kaks korda väiksemaks — Põhjamaadega sarnasele tasemele.
