Heitvesi reostas Pääsküla ja Vääna jõgesid, tappes kalu ja levitades vänget haisu

Juulikuu alguses levis Saue valda läbivate Vääna ja Pääsküla jõgede pinnal ebameeldivat lõhna ja möödakäijate ehmatuseks libisesid veevoolus mitmed surnud kalad - kõhud õnnetult ülespoole. Tänaseks on Keskkonnainspektsioon välja selgitanud, et põhjuseks oli Männiku reoveepumpla avarii.

Nii Keskkonnainspektsiooni valvetelefonile kui Saue valda laekus 7-11. juulini kõnesid, kus kurdeti vänget haisu. „Keskkonnainspektsiooni Põhja regiooni inspektorid teostasid vaatlused ja võtsid vajalikud veeproovid. Nii Pääsküla kui ka Vääna jõe ääres oligi tunda tugevat ebameeldivat lõhna ning veeproovid kinnitasid, et hapnikutase oli madal. Lisaks tuvastati ka üksikuid hukkunud kalu," ütles inspektsiooni avalike suhete nõunik Leili Tuul. 12. juulil tuvastasid inspektorid järelvalve käigus reostuse ASi Saku Maja hallatava Männiku fekaalpumpla läheduses. Kraav oli täitunud reoveega ning lõhnas ebameeldivalt ja tugevalt.

Avarii oli Saku Maja juhatuse liikme Kadri Kalla sõnul põhjustatud elektrivoolu katkestusest. „Oleme kindlad, et enamus kraavi sattunud reoveest jäi ka sinna samasse pidama ning segunes olnud vihmaveega, mida tuli avarii päeval päris palju. Enamus metsas olevatest kraavidest, mis ühendavad pumpla juures olevat kraavi metsa ääres olevaga, on suuremas või väiksemas mahus ummistunud ning tänu sellele oli takistatud reostuse edasikandumine," kinnitas Kralla. Samas kinnitasid vaatluse tulemused, et mingi osa reoveest jõudis siiski ka metsa ääres olevasse kraavi ja sealt edasi Pääsküla ja Vääna jõgedesse.

Avariist teada saades taastati Saku Maja poolt esmajärjekorras pumpla tõrgeteta töö, et oleks välistatud reovee täiendav juurdevool kraavi. Seejärel tegeleti kraavis oleva reostuse likvideerimisega, mida on Kralla sõnul kahjuks raskendas juurde sadanud vihm. „Seejärel pumbati kogu reostunud vesi pumplasse ja kui kraav on piisavalt kuiv, siis saame puhastada ka kaldad," kirjeldas Kralla reostuse likvideerimist.

Saku Maja kinnitab, et ettevõte otsib kindlasti võimalusi pumpla töökindluse parandamiseks, et välistada tulevikus avariiülevoolu rakendumine. „Kindlasti kaalume varugeneraatori paigaldamist ja täiustame pumpla automaatikat. Lisaks teeme olemasolevale kraavile tõkke, mis välistaks avariiülevoolu rakendumisel reovee kandumise edasi," kirjeldas Kralla ennetavaid tegevusi.

Keskkonnainspektsioon on alustanud Saku Maja suhtes väärteomenetlust.
_______________________________________________________________________

KUIDAS SAUE VALD ON PANUSTANUD TAOLISTE REOSTUSJUHTUMITE ENNETAMISEKS?

Kommenteerib Saue valla vee ettevõtte AS Kovek juhataja Aare Sõer:

Täielikult selliseid juhtumeid välistada võimalik ei ole. Pääsküla ja Vääna jõe lähedased pumplad on käesoleval hetkel alles ehitusfaasis. Oleme panustatud nii keskkonnakaitsele kui võtmeobjektide kaugjälgimise ja -juhtimise süsteemile, mis võimaldab kiiret reageerimist katkestuse puhul ja anda häire aegsasti enne reostusohtu. Süsteem võimaldab pumplate tööd kontrollida ja juhtida üle interneti ja rikkis objekte distantsilt välja lülitada. Lähiajal on kavas soetada üks järelveetav diiselgeneraator pumplate reservtoite tagamiseks ning hoida käigus ka üht fekaaliveoautot, millega saab täituvaid pumplaid vajadusel tühjendada.

Kogemused näitavad, et kanalisatsioonipumplate avariide peamised põhjused ei sõltu vee-ettevõtte tegevusest. Nendeks on pikemad elektrikatkestused ning kanalisatsiooniteenuse tarbijate endi tegevus, kus kanalisatsiooni visatakse esemeid, mis vees ei lagune ja mis tekitavad pumplates ummistusi ja rikkeid (mähkmed, paberkäterätikud, hügieenitarbed). Eriti suur probleem on vees mittelagunevad kätekuivatamise paberid (enamasti avalikest WC-dest), mis moodustavad torustikes suuri troppe ja ummistavad reoveepumpasid.