Lugeja on üks kohalikest elanikest, kes tegid Facebooki lausa eraldi lehe, Aranküla-Rapla-Öökulli maantee, selleks, et sealset olukorda põhjalikumalt arutada. Võeti ette suur pildistamisaktsioon, mille tulemused on päris kõnekad. Tõele au andes leidub 2011. aastal valminud teelõigul ka väga ilusaid lahendusi, kuid fotosilma ette jäi palju ka mõtlemapanevat. Eks otsustage ise, mida piltidel kujutatust arvata. Fotode allkirjad on võetud eelmainitud Facebooki lehelt.

Kuivenduskraavid on korralikult tehtud, aga kas kuivenduskraavide koht on linnas peatee ääres.
Laial teetammil on kitsad sõidurajad. Keskmine rada on mõeldud vasakpööreteks, et liikllust sujuvamaks muuta, tegelikkuses on aga tulemus vastupidine.
Mnjah.
Püsiparkija.
Ühtäkki muutub kõnnitee poole kitsamaks - ilma igasuguse nähtava põhjuseta.
Eesolev ülekäigurada ei vii kuhugi.
Paremal on kõnnitee, kus rattaga sõita ei tohi. Vasakul aga ei mahu.
Mõelge jalgratturile, kes auto ja kraavi vahele peab ära mahtuma...
Ei tahaks olla jalgratturi nahas. Ega ka rehvi vahetava autojuhi nahas. Ega jalakäija nahas.
Siin liigub tavaliselt väga palju jalakäijaid ja jalgrattureid.


Ülereguleerimine ehk märkide meri

„Ja veel üks asi, mis kõikidel uutel teelõikudel silma torkab - tohutu müriaad liiklusmärke. Neid on nii palju, et tegelikult neid enam lihtsalt ei näe. Raplas lugesin ca 3-4 kilomeetri peale kokku 600(!) liiklusmärki ja -tahvlit," märkis lugeja.

Leia pildilt "anna teed" märk.

„Kõige selle tulemus on, et teed mööda on halvem sõita, väsitab, see on ohtlikum nii otseselt - olematud teeperved kõrvaletõmbamiseks, jalakäijatele ja ratturitele pole ruumi,  kui kaudselt - väsitav, möödasõiduvõimaluste puudumine teeb juhid närviliseks. Olen Raplas 2 kilomeetrit sõitnud 10 km/h liikuva bobcati järgi, sest möödasõiduvõimalust seal lihtsalt pole - vaatamata sellele, et sama laiale teele joonistati kolmas sõidurada keskele, lõpeb see alatasa mingite saarekestega," ütles lugeja.

Vaata pilte lisaks siit.