PRIA kummutab makaronimüüte
1. Toiduabiks jagatakse ülejääke ehk sellist toidukraami, mille realiseerimisaeg on kohe kukkumas.
Jaanus Hämmal: ELi toiduabi ei ole jääk selles mõttes, nagu toidupank saab poodidest jagamiseks peatselt lõppeva realiseerimisajaga kraami.
Toiduabi skeem sai alguse aastakümneid tagasi. Kui 1950ndatel hakati põllumehi ärgitama, et tootke rohkem, siis 70ndatel tekkisid ülejäägid ja tuli hakata turgu reguleerima.
Selleks et põllumees saaks oma toodangu eest normaalset hinda ka siis, kui turul on ülepakkumine, hakati rakendama nn sekkumiskokkuostu. See tähendab, et Euroopa Komisjon (EK) ostis ja ostab nn liigse koguse teravilja, lõssipulbrit, võid turult ära.
Et nii tekkinud varudest lahti saada, otsustatigi jagada see toiduabina.
Katri Viirlo: Teravilja ja lõssipulbrit inimestele otse ei jagata. Korraldatakse toiduabi hange, mille võitja kohustub tagama EK standarditele vastava kauba, mis on just toiduabi jaoks toodetud.
Hanke võitja saab kompensatsiooniks raha või kaupa, mille EK on kokku ostnud ning mis kusagil liikmesriigis parasjagu ladudes seisab.
Hange toimub riikide kaupa, tänavu hankis Eestis toiduabi Tartu Mill, kes jagatava jahu valmistab ise, makaronid ja suhkru tellis Euroopa suurtest tehastest. Seega ei ole see ülejääk.
Kompensatsiooniks sai ta Eesti ladudes olnud lõssipulbrit.
2. PRIA keldrid on jahu ja makarone täis, sealt jagatakse näo järgi.
Viirlo: Toiduabi ei jõuagi reaalselt PRIAsse.
PRIA korraldab riigihanke toiduabi valmistaja ja tarnija leidmiseks. Tema korraldab transpordi abi jagavate heategevusorganisatsioonide soovitud kohtadesse üle Eesti.
Tänavu jagavad abi 16 organisatsiooni. Kõige suurem kogus läheb läbi Punase Risti kohalikele omavalitsustele, kus sotsiaaltöötajad seda jagavad.
3. Töötu üksikema toiduabi ei saa, aga pensionär saab.
Viirlo: Kui töötuks jäänud üksikema vajab toiduabi, tuleks tal oma valla sotsiaaltöötaja juurde minna. Seaduse kohaselt peab abi saaja vastama toimetulekutoetuse saamise tingimustele.
Kui kõigile ei jätku, eelistatakse üksikvanemaid, vähemalt neljalapselise pere vanemaid ning puudega inimesi.
Hämmal: Vahel pöördutakse PRIA poole, et me hoiaks jagamise järjekorras korda ja kontrolliks, kes abi saab. Sinnani meie käsi ei ulatu.
4. Inimesed tahaksid saada juustu, aga PRIA ei anna seda.
Viirlo: MTÜd, kes kvalifitseeruvad taotlejateks, saatsid PRIA-le oma soovid, mis tooteid ja mis koguses nad tahavad. Meie kogusime need kokku ja saatsime tänavu mais EK-le.
Komisjon otsustab hilissügisel, kui suure summa eest toiduabi iga riik saab. Tavaliselt on soovide nimekiri kaks korda suurem kui rahasumma. Ka järgmiseks aastaks küsisid heategevusorganisatsioonid rohkem toitu kui tänavuseks, kuid raha eraldatakse samas suurusjärgus.
PRIAs otsustame, mida tegelikult tellida. Näiteks kas on mõistlik väike kogus kallist juustu või suurem ports makarone. Piimatooteid on ikka küsitud, aga neid pole tellitud, kuna abiorganisatsioonidel ei ole sobivaid säilitamistingimusi.
Käime sortimendi läbi, paneme kogused kokku ja koostame riigihanke. Kui võitja on selgunud, sõlmitakse temaga leping ja algab tootmine ning jagamine. See on tavaliselt suve alguses.
5. Meie vallas antakse 5 kg makarone inimese kohta ja kirik jagab ka 5 kg. Mõlemast kohast ei tohi abi saada.
Viirlo: See on iga heategevusorganisatsiooni otsustada, kui palju igale inimesele antakse.
Maksimumpiir on ees ainult selles osas, kui suure summa eest saab Eesti riik EK käest toiduabi. Mitte ühtegi reeglit rohkem ei ole.
Kuna piirkogust pole ette seatud, siis juhul kui inimene kuulub sihtgruppi, võib ta abi vastu võtta mitmest kohast.
Tänavust toiduabi võib jagada järgmise aasta veebruari lõpuni. Kas tooted jagatakse laiali kiiresti või pikema aja jooksul, sõltub samuti kohalikest.
6. Toiduabi makaronide eest tuleb maksta, aga vähem kui poes.
Hämmal: Toiduabi eest ei tohi raha küsida. Pakkide peal on kirjas, et tegu on ELi toiduabiga ja see on tasuta jagamiseks.
Paar aastat tagasi saime vihje, et lasterikaste perede liit võtab suurperede käest toiduabi eest raha, väidetavalt transpordikulude katteks. Esialgu tegime karmi otsuse – peatada neile 2010. aastaks toiduabi jagamine ja 2011 ei oleks nad saanud üldse skeemist osa. Saime neilt vaide ja selgituse, et nad olid juhendmaterjalidest valesti aru saanud ning et nad tagastavad peredele raha.
Arvestades seda, et mõju olnuks suur ja lapsed oleks ilma jäänud, võtsime vastu otsuse, et karistuseks jäid nad 2010. aastal veo- ja majandamiskuludest ilma, aga skeemist välja neid ei lükatud. Liidu kaudu jõuab toiduabi ligi 11 000 lapseni.
Mullu tuli vihje, et veebis müüdi toiduabihelbeid. Kodulehe kaudu võeti müüjaga ühendust ja ta võttis oma kuulutuse maha.
7. Toiduabi jagamist ei kontrollita, seda saab teadmata arv inimesi.
Hämmal: Abi jagajad esitavad meile aruandluse selle kohta, kes abi said. Meie kontrollime lõplikke välja jagatud koguseid ja nimekirju, et need klapiksid. Tänavu kontrollime pooli heategevusorganisatsioone.
Viirlo: Valimi alusel kontrollime ladustamiskohti, kus toiduabi hoitakse.
TOIDUABI
Kogused on kasvanud
- Kui 2008. aastal sai abi 26 020 inimest, siis tänavu 129 498 ehk viis korda rohkem.
- Esimesel aastal jagati vaid makarone ja jahu, tänavu jagatakse lisaks riisi, mannat, kaerahelbeid, neljaviljahelbeid, suhkrut ja rapsiõli.
- Esimesel aastal eraldati Eestile toiduabiks 192 000 eurot, tänavuseks juba 2,36 miljonit.
Allikas: PRIA
