„Uuringute tulemusel selgus, et eesti holsteini tõul oli poegimisaegne toitumushinne madalam, mis näitab, et suurema toodangupotentsiaaliga holsteini tõugu lehmad ei suuda enne järgmist laktatsiooni punase tõuga samavõrra efektiivselt oma kehavarusid taastada,“ selgitas Eesti Maaülikooli doktorant Hanno Jaakson.

„Võrreldes optimaalses toitumuses lehmadega oli insuliiniresistentsus enam väljendunud ala- ja ületoitumuses lehmadel.“ Selgeks sai ka see söötmisstrateegiaga on võimalik vähendada alatoitumusest tulenevaid negatiivseid mõjusid.

„Kõhnade lehmade ratsioonis jõusööda osakaalu suurendamine enne poegimist suurendas poegimisjärgset söömust ja piima komponentide sünteesi ning vähendas varulipiidide mobilisatsiooni võrreldes poegimiseelselt optimaalses toitumuses olevate lehmadega, kelle ratsioonis oli jõusööda kogus väiksem,“ ütles Jaakson.

„Samas ei parandanud jõusööda osatähtsuse suurendamine poegimisjärgselt energiabilanssi, mis näitab, et suuretoodangulised lehmad suunavad täiendava energia- ja toitainete voo pigem piima komponentide sünteesile kui kehavarudesse.“

Doktoritöö juhendajad olid Eesti Maaülikooli emeriitprofessor Olav Kärt ja Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi söötmise osakonna vanemteadur dr Katri Ling ning oponent prof Jürgen Rehage (Group of Internal Medicine and Surgery, Clinic for Cattle Medicine, University of Veterinary Medicine Hannover).