Pöördumise täistekst on kättesaadav Riigikogu kodulehel eelnõu 351SE menetluskäigu all.

Jahimeeste arvamuse kohaselt on eelnõus lahendamata väga paljud, enamikku väikemaaomanikke ja jahimehi puudutavad probleemid. Puuduvad ühiskondlikud kokkulepped loodusvara (ulukid) kui terviku kasutamise kohta, puudub ka jahinduse arenguks vajalik visioon.

"Eelnõuga sisseviidavate põhjapanevate muutuste puhul ühiskonnas ei tohi kiirustada. Sisulistesse aruteludesse peab kaasama võimalikult rohkem, laiapõhjalisemalt asjast huvitatuid. Kaasata tuleb teadlased, õppejõud ning kõrgematest jahinduskoolidest hariduse saanud jahinduseriala spetsialistid koos pikaajalise jahinduskogemustega tegevjahimeestega," rääkis Jahimeeste Mõttekoja algatajate nimel Ain Aavik. Tema sõnul näitab kiirustamist seegi, et seadus tahetakse jõustada 1. märtsil k.a. "See on ilmselgelt liialt lühike aeg, et asjaosalised saaksid end seaduse nõuetega kurssi viia."

Eesti Erametsaliidu esindajad, saamata kõigilt maa- ja metsaomanikelt nõusolekut esindamiseks, on pidevalt halvustavalt suhtunud Eesti Jahimeeste Seltsi, jahimeestesse ning nende tegevusse, rääkides ja kirjutades kõigi maa- ja metsaomanike nimel avalikus meedias.

"Kuigi 17. jaanuaril Riigikogu kodulehele ilmunud pressiteade ütleb, et on jõutud nii jahimeeste kui ka maaomanike huvide tasakaalustatud arvestamiseni. Mingeid sisulisi kokkuleppeid osapoolte vahel pole tegelikkuses olemas," väidab Aavik ning jätkab: "Võimulolijad jätkavad poliitikat, kus kodanikuühiskonna ettepanekuid ja vajadusi eiratakse, koostööst kodanikuühiskonnaga pole mingeid märke."

Samas teeb Jahimeeste Mõttekoda ettepaneku lõpetada vastasseis ja asuda koostööle, koostamaks riigi, maaomanike ja jahimeeste ühistöös seaduseelnõu, mis oleks vastuvõetav suurele osale ühiskonnast ja soodustaks kõigi tasakaalus arengut.