Teeneline lasteluuletaja Ilmar Trull naudib eesti keelt
Ilmar Trulli võib nimetada Karl Eduard Söödi auhinna teeneliseks laureaadiks, sest 17. mail 2013 tuli ta Luunjasse juba neljandat lasteluule aastaauhinda vastu võtma. Kui lisada, et Ilmar Trull on kahel korral pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna - selle valdkonna kõige kõrgema autasu -, siis võib vähemagi kahtluseta nentida, et ta on olnud taasiseseisvusajal kõige säravam lasteluuletaja.
Ilmar Trull hakkas lastevärsse vormima 17 aasta eest, kui ajalehe Eesti Ekspress toimetus tegi talle ettepaneku avaldada igal nädalal üks autoripoolse illustratsiooniga luuletus telekava vahel ilmuval lasteleheküljel. Telekavaveergudele pillutatud värsid jäid oma headuses peagi silma Luunja lasteluulehindajaile, mistõttu juba 1998. aastal austati Ilmar Trulli kui Söödi auhinna laureaati. Tema esimese lastevärsivalimiku „Lõbusad luuletused" ilmumiseni kulus veel veidi aega, kuid juba tollal kujunes välja printsiip, mille alusel Ilmar Trull oma kõiki raamatuid on koostanud: leheveergudelt pääsevad raamatulehekülgedele vaid head ja õnnestunud luuletused. Söödi auhinna on pälvinud ka Ilmar Trulli valikkogud „Iseloomuga loom" (ilmus 2005) ning „Järvevaht ja joogivesi" (2007). Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna vääriliseks on hinnatud kogumikud „Lõbusad luuletused" ning „Järvevaht ja joogivesi".
Tänu Eesti Ekspressi poolt pakutavale iganädalasele avaldamisvõimalusele on kujunenud Ilmar Trullist väga produktiivne luulelooja, ehk isegi kõige viljakam oma kolleegide seas. Luunja kirjanduspäeval laste ette astunud kirjanik möönis, et nagu kõik nädalad ei ole vennad, nii ei õnnestu ka kõik luuletused. „Praaki tuleb paraku ette - see jõuab mõnikord ka ajalehte, kuid raamatutesse ma ebaõnnestunud luuletusi ei võta," kinnitas laste poolt hinnatud kirjanik. Ekspressi toimetusse saadab luuletaja mitme kuu luuletustevaru korraga, kuid on juhtunud sedagi, et avaldamise hetkel omandab varem valmis kirjutatud luuletus päevakajaliste sündmuste tõttu hoopis teistsuguse varjundi. Ilmar Trull viitas näitena ühele jalgpalliluuletusele, mis juhtus ilmuma just siis, kui meie esindusjalgpalluritel oli pahandus ühe kohtunikuga.
Lastele luuletamine on Ilmar Trulli nime küll tuntuks teinud, kuid see ei ole siiski tema kui vabakutselise kirjaniku põhiline tegevusala. Sootuks rohkem aega ja tähelepanu nõuab tegelikult ristsõnade koostamine, mis annab ka lõviosa sissetulekust. Vabakutselisena kodus töötamine iseenesest meeldib Ilmar Trullile. Tema meelest on sellise eluviisi ainsaks puuduseks ehk see, et külmkapi uks on kogu aeg ahvatlevalt käeulatuses.
Tallinnas asuva lastekirjanduse keskuse eesti lastekirjanduse uurija Jaanika Palm jagas oma sõnavõtus kiitust nii laureaat Trullile kui Luunja vallavalitsusele, kes Söödi auhinna andmist korraldab. Tema hinnangul on Luunja lasteluuleauhind väga tähtis ja oluline, sest Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna jagamisel varjutab proosa pahatihti luule, kuid Luunjas antava auhinnaga tuuakse tunnustamistväärivad autorid ja kogud kenasti esile. Jaanika Palm kinkis tänavusele laureaadile vallatu lillekimbu, mida ilmestas tilluke tuvi kujuke.
Vallavanem Aare Anderson väljendas oma tervituses rahulolu, et Söödi auhinna on saanud taas üks väga väärikas luuletaja. Vallavanem toonitas, et Söödi auhinna otsustusprotsessis antakse alati tähtis roll lastele, kes koolide, lasteaedade ja raamatukogude õhutusel loevad eelmise aasta luuleloomingut ja avaldavad oma hinnanguid. Žürii valib auhinnasaaja nende autorite seast, kellele kuulub laste kõige suurem poolehoid.
Tänavu hindasid Luunja lapsed lisaks Ilmar Trullile ka Jaanus Vaiksoo ja Sulev Olli kogumikke ning koondkogu „Isa sokk on matkasell" autoreid. Veidi väiksem oli toetus uuele autorile Urve Tinnurile, kuid tema raamatut „Julge mereröövli muinasjutt" pidas väga märkimisväärseks žürii juht Lehte Hainsalu.
Kui Ilmar Trull kuulis, et temast on saanud Söödi auhinna neljakordne laureaat ja ta on läinud selle staatusega Leelo Tungla ees juhtima, lubas ta sellest heale kolleegile teada anda, sest ajakirja Hea Laps ristsõnameistrina on tal toimetaja Leelo Tunglaga sage kokkupuude.
Teades, et Leelo Tungal tahab tänavu üllitada uut lasteluulekogu, ei ole võimatu, et Luunja laste tahtel võrdsustub Trulli: Tungla sõbralik luulelahing juba järgmisel kevadel, kui antakse välja kahekümne viies Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind. Elame-näeme.
Suur tänu Luunja valla koolide, lasteaedade ja raamatukogude töötajatele, kes koos lastega aitasid taas korraldada kauni kirjanduspäeva. Sügav kummardus Lilia Raudheidingule, kes nii tänavu kui paljudel varasematel aastatel oli Söödi auhinna väljaandmisel teotahteliseks ja abivalmis kaasaaitajaks.