Ilmar Trulli võib nimetada Karl Edu­ard Söödi auhinna teeneliseks lau­reaadiks, sest 17. mail 2013 tuli ta Luunjasse juba neljandat lasteluule aastaauhinda vastu võtma. Kui lisa­da, et Ilmar Trull on kahel korral pälvinud ka Eesti Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna - selle valdkonna kõige kõrgema autasu -, siis võib vähemagi kahtluseta nenti­da, et ta on olnud taasiseseisvusajal kõige säravam lasteluuletaja.

Ilmar Trull hakkas lastevärsse vor­mima 17 aasta eest, kui ajalehe Eesti Ekspress toimetus tegi talle ettepa­neku avaldada igal nädalal üks au­toripoolse illustratsiooniga luuletus telekava vahel ilmuval lastelehekül­jel. Telekavaveergudele pillutatud värsid jäid oma headuses peagi silma Luunja lasteluulehindajaile, mistõttu juba 1998. aastal austati Ilmar Trul­li kui Söödi auhinna laureaati. Tema esimese lastevärsivalimiku „Lõbusad luuletused" ilmumiseni kulus veel veidi aega, kuid juba tollal kujunes välja printsiip, mille alusel Ilmar Trull oma kõiki raamatuid on koos­tanud: leheveergudelt pääsevad raa­matulehekülgedele vaid head ja õn­nestunud luuletused. Söödi auhinna on pälvinud ka Ilmar Trulli valikko­gud „Iseloomuga loom" (ilmus 2005) ning „Järvevaht ja joogivesi" (2007). Kultuurkapitali lastekirjanduse aas­taauhinna vääriliseks on hinnatud kogumikud „Lõbusad luuletused" ning „Järvevaht ja joogivesi".

Ilmar Trull ja Lehte Hainsalu. Fotod: Carry Kangur

Tänu Eesti Ekspressi poolt pakutavale iganädalasele avaldamisvõimalusele on kujunenud Ilmar Trullist väga pro­duktiivne luulelooja, ehk isegi kõige viljakam oma kolleegide seas. Luun­ja kirjanduspäeval laste ette astunud kirjanik möönis, et nagu kõik näda­lad ei ole vennad, nii ei õnnestu ka kõik luuletused. „Praaki tuleb paraku ette - see jõuab mõnikord ka ajalehte, kuid raamatutesse ma ebaõnnestu­nud luuletusi ei võta," kinnitas laste poolt hinnatud kirjanik. Ekspressi toimetusse saadab luuletaja mitme kuu luuletustevaru korraga, kuid on juhtunud sedagi, et avaldamise het­kel omandab varem valmis kirjutatud luuletus päevakajaliste sündmuste tõttu hoopis teistsuguse varjundi. Il­mar Trull viitas näitena ühele jalgpal­liluuletusele, mis juhtus ilmuma just siis, kui meie esindusjalgpalluritel oli pahandus ühe kohtunikuga.

Lastele luuletamine on Ilmar Trulli nime küll tuntuks teinud, kuid see ei ole siiski tema kui vabakutselise kir­janiku põhiline tegevusala. Sootuks rohkem aega ja tähelepanu nõuab tegelikult ristsõnade koostamine, mis annab ka lõviosa sissetulekust. Va­bakutselisena kodus töötamine isee­nesest meeldib Ilmar Trullile. Tema meelest on sellise eluviisi ainsaks puuduseks ehk see, et külmkapi uks on kogu aeg ahvatlevalt käeulatuses.

Tallinnas asuva lastekirjanduse kes­kuse eesti lastekirjanduse uurija Jaa­nika Palm jagas oma sõnavõtus kii­tust nii laureaat Trullile kui Luunja vallavalitsusele, kes Söödi auhinna andmist korraldab. Tema hinnangul on Luunja lasteluuleauhind väga tähtis ja oluline, sest Kultuurkapitali lastekirjanduse aastaauhinna jagami­sel varjutab proosa pahatihti luule, kuid Luunjas antava auhinnaga tuu­akse tunnustamistväärivad autorid ja kogud kenasti esile. Jaanika Palm kinkis tänavusele laureaadile vallatu lillekimbu, mida ilmestas tilluke tuvi kujuke.

Vallavanem Aare Anderson väljendas oma tervituses rahulolu, et Söödi au­hinna on saanud taas üks väga vää­rikas luuletaja. Vallavanem toonitas, et Söödi auhinna otsustusprotsessis antakse alati tähtis roll lastele, kes koolide, lasteaedade ja raamatuko­gude õhutusel loevad eelmise aasta luuleloomingut ja avaldavad oma hinnanguid. Žürii valib auhinnasaaja nende autorite seast, kellele kuulub laste kõige suurem poolehoid.

Tänavu hindasid Luunja lapsed lisaks Ilmar Trullile ka Jaanus Vaiksoo ja Sulev Olli kogumikke ning koondko­gu „Isa sokk on matkasell" autoreid. Veidi väiksem oli toetus uuele auto­rile Urve Tinnurile, kuid tema raama­tut „Julge mereröövli muinasjutt" pi­das väga märkimisväärseks žürii juht Lehte Hainsalu.

Kui Ilmar Trull kuulis, et temast on saanud Söödi auhinna neljakordne laureaat ja ta on läinud selle staatu­sega Leelo Tungla ees juhtima, lubas ta sellest heale kolleegile teada anda, sest ajakirja Hea Laps ristsõnameist­rina on tal toimetaja Leelo Tunglaga sage kokkupuude.

Teades, et Leelo Tungal tahab tänavu üllitada uut lasteluulekogu, ei ole võimatu, et Luunja laste tahtel võrd­sustub Trulli: Tungla sõbralik luu­lelahing juba järgmisel kevadel, kui antakse välja kahekümne viies Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind. Elame-näeme.

Suur tänu Luunja valla koolide, laste­aedade ja raamatukogude töötajatele, kes koos lastega aitasid taas korralda­da kauni kirjanduspäeva. Sügav kum­mardus Lilia Raudheidingule, kes nii tänavu kui paljudel varasematel aas­tatel oli Söödi auhinna väljaandmisel teotahteliseks ja abivalmis kaasaaita­jaks.