Andrei Hvostovi külaskäik Põlvamaale
Kodulinnaks Sillamäe, isa sibirjak, kes ei õppinudki eesti keelt selgeks, ema "päris"-eestlane, kelle suguvõsa juured Võrumaa mullas, peab ta end kindlalt (või paraku, nagu ta ise ütleb) eestlaseks, kuigi ta maailmapilt ei ole pelgalt sinimustvalge, vaid koosneb paljudest värvidest, kuigi ta nimi on Andrei Hvostov ja mitte Andres Sabaste.
Esiteks puudutavad tema kirjaniku- ja ajakirjanikusulest ilmunud ühiskonna valupunkte käsitlevad kirjutised igaüht isiklikult.
Teiseks ilmus temalt 2011. aastal suurepärane mälestusteraamat "Sillamäe passioon", mis ei ole lihtsalt elulooraamat, nagu neid viimastel aastatel mitmeid ilmunud on. See "ajamasin" viib meid reisile nõukogude aega, salapäraga ümbritsetud suletud Kirde-Eesti linna Sillamäele, mis nagu oli Eestimaa, aga samas ei olnud ka. Reisime aega, mida me juba unustama hakkame ja mida nii mõnedki nostalgiliselt meenutavad. Hvostovi raamat erineb teistest nõukaaja meenutustest tunduvalt - ajaloolase süsteemsuse ning targa mehe kogemusega kirjutatud raamatus on isiklikest mälestuskildudest kokku seatud ajastu kirjeldus. Seda raamatut lugedes oleks nagu kõik selgeks saanud, ka enda mälestuskillud ja vastuseta küsimused tollest ajast asetusid paigale.
Kõik oligi just nii, just sellises absurdses ühiskonnas me Nõukogude Liidu koosseisu kuuludes elasimegi, oli see siis Sillamäel või kusagil mujal.
Kolmandaks tunnistati "Sillamäe passioon" Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2011. aasta vabaauhinna vääriliseks ning pälvis 2012. aasta Virumaa kirjandusauhinna. Siinkohal on huvitav mainida, et kuuldavasti Hvostovi raamatut tema kodulinnast Sillamäelt osta ei saa, sest sealsetes raamatupoodides ei müüdavat eestikeelseid raamatuid.
23. mail toimunud kohtumisel Andrei Hvostoviga said Vastse-Kuuste kirjandushuvilised teada, et "Sillamäe passioon" ilmus 2012. aasta lõpus ka soome keeles ning praegu on valmimas venekeelne tõlge. Ka prantslased olevat teose vastu huvi ilmutanud. Igale uues keeles ilmuvale väljaandele kirjutab kirjanik spetsiaalselt sellele väljaandele mõeldud sissejuhatava peatüki. Raamatukokku kogunenud huvilised said kuulda sissejuhatavat vene keelt käsitlevat peatükki raamatu valmivale venekeelsele väljaandele. Kirjaniku sõnutsi on aga toimetajad palunud peatüki ümber teha - seega kandis Hvostov meile ette teksti, mis ilmselt ei näegi trükivalgust, ning seega kuulume nende väheste hulka, kes seda üldse loevad-kuulevad.
Endast rääkides jäi külaline tagasihoidlikuks, mainides, et ajakirjanikuleiba hakkas ta teenima juhuslikult ajalooõpingute ajal Tartu Ülikoolis, lisades, et ajalooharidus on teda ajakirjanikutöös palju aidanud. Hvostov rääkis, et kuigi ajakirjanduslik toodang teda jälitab ning ta ei suuda ust selle järel päriselt kinni tõmmata, on ta vastu võtnud teadliku otsuse hakata kirjanikuks - kaheldes siiski ise, kas ta ikka on kirjanik, ning paigutades end rohkem esseistika ja belletristika valdkonda.
Käsil on mitmeosalise suurromaani kirjutamine, aga vahepeal nõuavad "Sillamäe passiooni" uued peatükid ja ajakirjanikutöö oma aega ja mõtteid. Romaani kirjutamist võrdleb Hvostov maratonijooksuga, millest ajakirjanduslikud sprintlikud spurdid paraku hoopis kõrvale viivad. Seejärel on aga vaja end taas maratoniks koguda.
Vastse-Kuuste lugejad soovivad Andrei Hvostovile maratonlikku vastupidavust ja sprinterlikku teravust!
Andrei Hvostovi külaskäiku Põlvamaale Vastse-Kuuste ja Värska raamatukogudesse toetas Eesti Kultuurkapitali Põlvamaa ekspertgrupp, kohtumised toimusid naisteklubi Kolmapäev projekti raames.
