Täpselt kell 9 heisati Eesti Vabariigi lipp pidulikult hümni saatel. Järgnesid õnnitlussõnad vallavanemalt hr Elari Hiisilt, kes  pööras tähelepanu sellele, et vajalik on säilitada Käru kool, sest siis elab kogukond ja elab Käru.

Lipu heiskamisele järgnes fotonäituse avamine koolimajas. Näitus „Juured ja tiivad" kajastab elu ja sündmusi Kärus ja siin elavaid perekondi. Näituse autoriks on fotograaf Sergei Trofimov ning teda abistas ja projekti vedas Aljona Suržikova, kes Kärus tegutsevad MTÜ Käru Heade Tegude Muuseumi nime all. Näitus mõjus kui hea valge ja kohev vaniljejäätis. See oli kosutav ja andis edasi tõelise Käru olemuse. Eriti üks pilt, kus oli Tallinna suunaline raudtee, paremal pool raudteed suitsev lõke, päike jne. Pildil oli tunda natuke kurbust, mahajäetust, kuid samas rõõmu ja lootust ning eks ta nii olegi. Kui aegajalt tundub, et Käru on hääbuv vallake keset Eestimaad, ent vaadates siinseid inimesi, kes on tulnud kokku, et tähistada oma riigi sünnipäeva, siis õnneks see tunne kaob.

Kooli saalis peeti Käru noorkotkaste ja kodutütarde pidulikku koondust. Oma ridadesse võeti vastu uusi liikmeid. Uued liikmed andsid vastuvõtmisel teiste lubaduste kõrval, et nad hoolivad oma kõrval olevast ligimesest. See tegi rõõmu, sest nüüd on noorkotkaste ja kodutütarde seas uusi liikmeid, kes oskavad koos oma juhendajatega märgata ja aidata neid, kes abi vajavad.

Päev jätkus meeskondlike võistumängudega. Tore oli see, et mängijaid oli üle paarikümne ja saali jagus ka pealvaatajaid. Nimetamist väärivad sellised huvitavad mängud nagu liitsõnade ja Eesti lipu teatevõistlus. Enne kui mängima hakati, andis Eva Seera teada, et seekordsetel maakondlikel talimängudel tuli Käru vald väikevaldade arvestuses esimesele kohale. Kiita said kabemängijad, mälumängurid, noored sangpommi tõstjad, lauatennise mängijad ja kõik need Käru valla võistlejad, kes talimängudest osa võtsid.

Järgnes mälumäng, mille teemaks Eesti Vabariik. Mälumängu küsimused oli koostanud Veiko Seera. Küsimused pakkusid võistlejatele üllatavaid momente, sest algul lihtsana näivale küsimusele ei olnutki nii lihtne vastata ja vastupidi. Mälumäng oli huvitav ainuüksi juba sellepärast, et võistkonnad koondasid ennast kohapeal ja sellest lähtuvalt tekkisid meeskonnad, mille liikmed paistsid silma heade teadmiste ja mõnusa huumorisoonega.

Kui mängud mängitud ja pidupäevakringel söödud, suundus kõik see mees kirikusse, kus Käru kaitseliitlased, noorkotkad ja kodutütred asetasid pärja Vabadussõjas langenute mälestuseks kirikus olevale mälestustahvlile. Kirikus lauldi veel ühiselt laulu „Hoia Jumal Eestit". Oldi veel natuke omakeskis mõttes ja mindi juba edasi koju iseseisvuspäeva tähistama just nii nagu see erinevates peredes tavaks on saanud.

Kokkuvõtteks saan öelda ainult üht: "Elagu Eesti!"