Koolielu ja elu maal muutuste tuules: Kuidas kavandab oma arengut Luunja Keskkool

Allpool mõned koolijuhi mõtted Luunja Keskkooli tulevikust. Millised on üldhariduses toimuvad muutused ja kuidas kavandab nende taustal oma arengut Luunja Keskkool?

Regionaalse arengu probleemid on hetkel ühiskonnaelu üheks keskseks teemaks. Mure on teravam eeskätt väljaspool suuremaid linnu: inimeste arvu vähenemine maal puudutab väikekoole ja seeläbi vähendab noorte perede elu võimalikkust maal.

Linna- ja maakoolide vastandamine kipub looma viimastest perspektiivitumat ja negatiivsemat pilti. Ometi elavad maal inimesed, kes oma kodukohta armastavad, on sinna panustanud ja peaksid seda kohta meelsasti ka edaspidi oma pere kodupaigaks.

Uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse üheks ees märgiks on nüüdisajastada hariduskorraldust. Seadus peaks parandama kvaliteetse hariduse kättesaadavust ja vähendama õpetajate töökoormust. Vaadates aga seaduse rakendamist paberilt reaalsesse ellu, jääb kohati arusaamatuks, kelle huvides reforme tehakse. Tundub, et maalaps on pigem kaotaja kui võitja nendes lõpututes muutustes. Loodetavasti ei ole muuda tuste ainus eesmärk raha kokkuhoid.

Hariduses on olulisel määral muutunud nii õppimise sisu (õppekavad) kui ka vorm (põhikoolid ja gümnaasiumid). Põhikooli ja gümnaasiumi püütakse Eesti haridussüsteemis lahutada. Põhikooli puhul on tulenevalt riiklikus õppekavas kokku lepitud eesmärkidest oluline hinnata, kuivõrd suudab kool pakkuda õpilasele eakohast, turvalist, positiivselt mõjuvat ja arendavat õpikeskkonda. Gümnaasium peaks panema rõhku õpilaste iseseisvumisele, oma maailmapildi kujunemisele ja valmisolekule elus toime tulla; adekvaatse enesehinnangu kujunemisele; iseseisva õppimise ja koostööoskuste arendamisele; edasise haridustee võimaluste tutvustamisele ja hindamisele ning kodanikuoskuste, -aktiivsuse ja -vastu tuse väljakujunemisele. Lühidalt öeldes peaks põhikooli õpilasel olema turvaline ja toetav õpikeskkond kodu lähedal, gümnaasiumiõpilase maailmapilt tuleb kooli abiga võimalikult avaraks veni tada. Sisulise poole pealt muutub aga üha enam õppimise keskpunktiks õppija areng, st õppimine koolis keskendub enda, ühiskonna, kultuuri ja looduse vahekorra sügavamale mõistmisele. Erinevate ainete õpetamine ei pea olema oma ette eesmärgiks, vaid vahendiks õppija kui inimese arenda misel.

Konkurentsivõimelise kooli kujunemine eeldab pidevat õpikeskkonna arengut ja õppeprotsessi kaasajastamist igas mõttes.

Eesti üldised haridusprobleemid puudutavad otseselt ka Luunja valla kooli. Edukas arenemine soovitud suunas nõuab koolilt suuremaid pingutusi ja pidevat muutumisvajadust. Luunja Keskkooli uue, peatselt valmiva arengukava järgi töötab kool jätkuvalt põhikooli ja gümnaasiumina, ühes hoones ning juriidiliselt ühe asutusena. Lahus saavad olema õppekavad. Osa õpetajaid on põhikooli- ja gümnaasiumiosas erinevad, lahus on ka erinevate kooliosade palgafondid. Arengukava kohaselt peab Luunja kool olema võimeline andma kõikidele meie õpilastele (1.-12. klassini) igati konkurentsivõimelist haridust.

Uuendustega teeme algust käesoleva aasta 1. septembrist. Nimelt hakkame kooli gümnaasiumiastmes õpilasi õpetama kahel tasemel.

Esimene tase on suunatud edasiõppimisele kõrgkoolis, teine tase jätkamisele kutsehariduses.

Seega, kõik 9. klassi lõpetavad õpilased on oodatud õpinguid jätkama Luunja Keskkoolis. Pakume väljundit gümnaasiumiastme läbimisel nii kõrgkooli astumiseks kui ka ametiõppeks kutsekoolis.

Eriti sobilik on meie kool nendele õpilastele, kes ei taha või ei suuda kohaneda linnakoolide suurte klasside ja käramüraga.

Soovime edaspidi näha kooli koostööpartneritena meie valla ettevõtteid. Eesmärgiks on viia kokku tööandjad tulevaste potentsiaalsete töötajatega.

Teiseks oluliseks arenguprioriteediks on õpikeskkond. Õpikeskkond on see, mis muudab õpetaja ja õpilase pingutused viljakaks. Kooli pedagoogiline kollektiiv on tänaseks asunud kaardistama tuleviku Luunja Keskkooli õpikeskkonda.

Täpsemalt nendest ja teistest muudatustest järgmises vallalehe numbris.