REEDE JA 13. | Kas õnnelik või õnnetu päev?
Eelkristlikus rahvapärimuses oli reede armastuse ja rõõmu päev. Vanade kreeklaste ja roomlaste kalendris oli see pühendatud jumalanna Veenusele, Põhjamaade mütoloogias aga Freyjale või Friggile, viljakuse-, armastuse- ja seksijumalannale.
Kristlikes maades on nii numbril kolmeteist kui reedel halb maine. Arvatakse, et üheks põhjuseks on Jeesuse ristilöömine reedel, sest Vanas-Roomas hukati kurjategijaid sel nädalapäeval. Kristuse hukkamisele eelnenud pühal õhtusöömaajal osales 13 jüngrit, kellest üks, Juudas, Jeesuse reetis.
Jeesus Kristus löödi risti reedel. Väidetavalt ulatas Eeva õuna Aadamale samuti reedel ja ka veeuputus alanuvat sel päeval.
Nii reedet kui ka 13. kuupäeva seostati mitmes Euroopa kultuuris pikka aega surmanuhtlusega. Inglismaal oli reede avalike hukkamiste päev, võllapuuni viis aga 13 trepiastet.
Reede, 13. esineb aastas vähemalt korra ja enimalt kolm korda. Meie ehk Gregoriuse kalender kordab end iga 400 aasta tagant. Igas 400aastases tsüklis on 4800 kuud. Neis kuudes on 13. kuupäevi mõistagi kokku 4800. Need aga ei jagune nädalapäevade vahel võrdselt, sest 4800 ei jagu 7ga.
Igatahes on 13. kuupäev reedel suurema tõenäosusega kui ükskõik mis teisel nädalapäeval.
Allikad: Eesti Päevaleht, Õhtuleht, Maaleht