Uus planeerimisseadus jätaks tõrksad vallad vetoõigusest ilma
Praegune planeerimisseadus võimaldab vallal või linnal takistada raudtee või maantee rajamist oma territooriumile, uue seaduse eelnõu jätab omavalitsused sellisest vetoõigusest ilma, kirjutab Raplamaa Sõnumid.
Viimasel ajal on sellest mitmel puhul kõneldud seoses Rail Balticu raudtee planeerimisega. Praeguse planeerimisseaduse järgi tuli Rail Balticu planeerimiseks algatada kolm maakonnaplaneeringut. Et maavanemad saaksid maakonnaplaneeringud kehtestada, peavad nad saama kooskõlastuse kõigilt omavalitsustelt, kelle territooriumi raudtee läbib.
Piisab ühest keeldujast, et maakonnaplaneering n-ö põhja lasta. Sellele võimalusele juhtis juuli algul Kohilas peetud Rail Balticu trassivariantide võrdlustulemuste avalikustamise koosolekul tähelepanu Juuru vallavanem Margus Jaanson, kutsudes teisi omavalitsusi üles Juuru ja Kose valla kombel Rail Balticule pidurit tõmbama. Jaanson tõdes, et praeguse seaduse järgi omavalitsustest üle sõita ei saa.
Samal koosolekul sõna võtnud Harju maavalitsuse arengutalituse juhataja Joel Jesse sõnul pole omavalitsusel praegu vaja kooskõlastusest keeldumist isegi eriti põhjendada – piisab, kui lihtsalt ei meeldi ja kõik. Harju maavalitsus on selle probleemiga juba silmitsi seisnud Via Baltica maantee planeerimisel.
Praegune seadus tunnistab üleriigilist planeeringut, maakonnaplaneeringut ning seejärel juba ühe omavalitsuse territooriumiga piirduvaid planeeringuid. Üleriigiline planeering hõlmab kogu Eesti territooriumi, selline on näiteks Eesti 2030+.
Selle aasta alguses justiitsministeeriumi algatusel Riigikogus menetleda võetud uue planeerimisseaduse eelnõu toob aga sisse riigi eriplaneeringu mõiste. Selline planeering võimaldab riigile olulisi, sageli ühe maakonna piire ületavaid objekte planeerida senisest lihtsamalt.
Loe edasi 16. juuli Raplamaa Sõnumitest.