Viiruslik gastroenteriit ehk lühidalt ja maakeeli kõhugripp on mao-sooletrakti äge haigus, mis väljendub äkki tekkinud sagedas oksendamises, kõhulahtisuses, palavikus, kõhuvaludes. Kaasub isutus, loidus, vähene urineerimine – olenevalt sümptomite raskusastmest. Kõhugripi tekitajaid on erinevaid: rota-, astro- , Norwalki ja adenoviirus.

Rotaviirus on neist kõige tüüpilisem ja enam esinev, see põhjustab sageda oksendamise, kõhulahtisuse, palaviku ning sõltuvalt sümptomite raskusastmest ka eristaadiumis vedelikupuuduse.

Adenoviirus kulgeb kõhulahtisusena enamasti kergemalt ja on rohkem hingamisteede infektsioon, põhjustades tugeva nohu, rögase köha, mädase silmapõletiku ja palaviku. Mõnikord võib sellega kaasneda ka kõhulahtisus ja oksendamine.

Norwalki viirus on pigem oksendamishaigus, ilma või vähese kõhulahtisuse ja/või palavikuga.

Kuidas ennast kaitsta?

Kätepesu seebiga vähendab haigestumist enam kui kolmandiku võrra. Apteekides on olemas ka käte desinfitseerivad vahendid (Cutasept jne) – väikesed mugavad pudelid, millest võib kätele lahust pihustada ja lasta siis õhu käes kuivada.

Kuidas kõhuviiruseid ravida?

Ravimeid nendele viirustele ei ole, haiguste ravi on sümptomaatiline, st palaviku puhul tuleb anda palavikualandajat jne. Antibiootikumid kõhuviirustele ei mõju.

Oluline on jälgida vedelikubilanssi. Kõige olulisem näitaja on urineerimise sagedus ja kogused. Oksendamise, kõhulahtisuse ja ka palavikuga kaotatud vedelik tuleb taastada, eriti oluline on see laste puhul. Selleks tuleb juua lonksuhaaval vähese suhkruga kummeliteed või lihtsalt vett. Kui on tugevad kõhuvalud ja gaasid, siis võib aidata Espumisan. Lastel EI KASUTATA kõhukinnisteid!

Loe Kuulutajast, mida peaks kõhuviiruse korral tegema.