Mida rohkem puitu tööstuses, seda aeglasem üleilmne soojenemine
Maailmas on metsa tervikuna rohkem kui kaks korda vähem inimese kohta kui Eestis. Täna kajastatakse seda teemat ka riigikogus peetaval metsa- ja puidutööstuse konverentsil.
Keskkonnaagentuuri metsaseire osakonna juhataja Kalle Karoles märgib, et metsades (peamiselt puutüvedes, okstes ja lehtedes) sisaldub 80% maismaal paiknevast ja 40% maa-alusest orgaaniliselt seotud süsinikust.
Metsad seovad umbes kolmandiku maailma inimtekkelisest kasvuhoonegaaside emissioonist, Euroopas umbes 10%. Igal aastal varutavas tööstuslikus ümarpuidus sisaldub 424 miljonit tonni süsinikku. Seega ei saa kuidagi metsa ja sellega seotud tööstusharude olulisust globaalse soojenemise pidurdajana.
„Puiduga on võimalik asendada näiteks rauda ja betooni ning vähendada sellega CO2 emissiooni läbi nn asendusefekti,” selgitab Karoles. „Kokku hoiab puidu kasutamine energiamahukate alternatiivide (nafta, maagaas) asemel aastas ära 25 miljoni tonni CO2 emissiooni, samas puidu kasutamine ehituses vähendab asendusefektina CO2 emissiooni 483 miljonit tonni aastas.”
Eestis on Märt Riistopi kogutud andmete kohaselt seotud puitehitistesse ligi 7,7 miljonit tonni CO2. Ja tegelikult ongi ainus kasvuhoonegaase siduv tööstussektor metsa- ja puidutööstus. Siiski on see sidumine viimastel aastatel vähenenud, suuresti suurenevate raiemahtude ja teiste maakasutusalade hoogsa levimise tõttu.
Samas tuleb järgida, et tööstusse minev puidukogus oleks balansis metsas kasvava puiduga. Sest see tähendab ka süsiniku sidumise ja CO2 emissiooni tasakaalu.
Karoles hindab, et võimaliku kliimamuutuse tingimustes tuleks otsida võimalusi metsade tootlikkuse tõstmiseks ja suurema koguse biomassi kasvatamiseks. Metsakasvatuses tähendab see hooldusraiete intensiivsuse tõstmist. Peaksime tegelema emissiooni vähendamisega, teisalt püüdma süsinikusidumist suurendada.
