Vahetult Soomest saabunud Vain jätkas kirja: „Soomes ei rajata tootmisi vahetult vastu suuri maanteid. Seal haljastatakse tee ja hoonete vahelised alad ning ka hoonete omavahelised alad oluliselt paremini kui meil ja ometi seda kõike kaljudele rajamise tingimuses. Kas suudaksime samuti teha? Teen ettepaneku otsida välja need vabad alad suurte teede ääres, kuhu saaks haljastust rajada ja hakata tegutsema selles suunas, et järgmisel aastal Rae valla 150. aastapäeva puhul need alad ära haljastada KOV-i, ettevõtjate ja eraisikute vahelises koostöös.“

Vald toetab

Abivallavanem Priit Põldmäe sõnul näitab Vainu ettepanek ning elanike positiivne reageering sellele ilmekalt tahet ja valmisolekut valla elukeskkonda ise panustada. Põldmäe kõneleb, et ka valla üldplaneering näeb ette maanteeäärsete alade teekaitsevööndite planeerimist haljasaladeks. Tiheasustusalasid läbivate teede puhul nähakse ette veel kaitsehaljastuse rajamist.

„Lisaks on üldplaneeringus eraldi ära määratletud veel haljasala ja parkmetsa maa-alad. Sellised alad on enamikus planeeritud tiheasustusaladele ja nendega külgnevatesse piirkondadesse ning ka külaplatside lähedusse, kuna nad täidavad nii vabaõhu-puhkekoha kui ka ökoloogilise puhvertsooni funktsiooni. Vald on järjest rohkem moodustanud haljasalade ja külaplatside tarvis kinnistuid, mis on osalt antud edasi ka külaseltside kasutusse, ning ka nendele aladele on võimalik haljastust rajada. Alati tasub info saamiseks ja koostööks valla poole pöörduda, “ julgustas Põldmäe ettevõtlikke ja kodukohast hoolivaid elanikke.