“Tööpraktika mõte oli välja selgitada, kas vaegkuuljad saavad meie tootmises hakkama, kas oleksime neile õige tööandja,” selgitas Põdra. “Juba praktika ajal saime vahetutelt juhtidelt ning samuti kaastöötajatelt infot, et praktikandid on tublid oma tööülesannete täitmisel ning sulanduvad hästi meie keskkonda. Selline tagasiside saigi määravaks nende kahe naisterahva püsivalt tööle vormistamisel.” Ka selles protsessis oli meil võimalik kasutada viipekeele tõlgi abi.

Mõne aja pärast tuli Pärnumaa Töötukassalt taas info, et neile on end töötuna arvele võtnud veel kaks vaegkuuljat. Nende soov oli just Stram´i tööle tulla, kuna nende tuttavad töötasid juba seal ning olid teada andnud, et neile meie ettevõttes väga meeldib. Kõigepealt õpiti samuti üksteist tundma tööpraktika käigus ning hiljem järgnes sellele tööle vormistamine.

Praegu töötab Stramis viis kuulmispuudega inimest, neli naist ja üks mees. “Kõik viis töötajat saavad oma tööülesannetega väga hästi hakkama,” kiitis Põdra. “Nad on sulandunud meie töökeskkonda ja me ei näe ühtegi põhjust, miks ettevõte ei saaks lubada endale kuulmispuudega inimesi tööle, kui töö seda vähegi võimaldab. Suhtlemises vaegkuuljatega oleme siiani hästi hakkama saanud, nendega aeglaselt rääkides suudavad nad aru saada, millest jutt käib.” Vajadusel saab alati appi võtta ka pliiatsi ja paberi.

Tööohutuse poole pealt on ettevõtet aidanud tööinspektsioon. Koos nendega on kaardistatud kuulmispuudega inimeste liikumisala, kuhu saab paigaldada vastavad andurid ning vaegkuuljatest töötajad saavad endale ohu korral vilkuma ja vibreerima hakkavad käepaelad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid