Kuidas linnalindudega hakkama saada?

Käes on sobilik aeg hakata ennetama majakatustel ja hoonete juures pesitsevate linnalindudega kaasnevaid konflikte. Probleeme saavad ennetada või oluliselt vähendada kõik hoonete valdajad ja nende heakorra eest vastutajad, kinnitab keskkonnaamet.

"Linnas elab inimese kõrval vabalt hulk looduslikke liike, kellele see on loomulik elukeskkond. Väär on eeldada, et linnas elamiseks on kohanenud vaid inimene. Linnud elavad nüüd ja ka edaspidi meie kõrval, mistõttu peame teadma, kuidas vajadusel suhteid oma naabritega teadlikult ja eetiliselt korrastada," sõnas keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi.

Linde meelitab linnakeskkonda peamiselt kolm põhjust: head toitumisvõimalused (lisasöötmine ja avatud prügikastid, kompostihunnikud), vaenlaste vähesus ja soodsad pesitsusolud. Linnas inimese vahetus naabruses pesitsema asunud lindude, näiteks vareste, kajakate, varblaste, hakkide, kodutuvide ja piiritajatega, kaasnevad sageli inimeste ja lindude vahelised konfliktid. Seetõttu tuletame kõigile majaomanikele meelde, et enne pesitsusperioodi on viimane hetk ennetada võimalikke linnalindudega kaasnevaid probleeme.

Katustel, pööningutel, tehisõõnsustes, räästaalustes, rõdudel ja mujal mittesoovitavates kohtades pesitsemise vältimiseks tuleks nendesse kohtadesse lindude juurdepääs tõkestada või neid kohti varakevadel regulaarselt kontrollida ja hooldada. Juba hiljem, pesitsemise ajal, on lindude häirimine seaduse kohaselt keelatud. Esimesena hakkavad linnades pesitsema märtsis künnivaresed ja hakid ning viimasena mai lõpus piiritajad.

Ka hoonete ulatuslikumate ehitus- ja remonditööde kavandamisel peaks varakult arvestama lindudega hiljem kaasneda võivate probleemidega. Samuti tuleb korrastada prügimajandus, et linnud ei pääseks toidujäätmetele ligi ning vältida lindude lisasöötmist.