“Võrreldes ainult mineraalväetiste kasutamisega, parandab põllumaade sõnnikuga väetamine mulla elustikku, samas aga võib kahjustada nii õhku, pinna- kui põhjavett,” selgitab ettevõtmise üks Eesti-poolseid eestvedajaid Ann Riisenberg.
Projekti käigus tahetakse Riisenbergi sõnul saada ülevaade võimalikult paljudest sõnnikumajandusega seotud aspektidest. Lisaks elementaarsele – sõnniku kasutamisele põlluväetisena – uuritakse ka sõnnikulaotamise masinaid ning tehnoloogiaid, söötmise teemat, sõnnikuhoidlate ehitust ja katmist, sõnnikukäitlust reguleerivaid seadusi eri maades jms.

Ühiselt valmistati ette ka uuring, mille tulemusena tekkis põllumeestele trükis “Sõnnikulaotamise tehnoloogiad”.