„Laibameri oli taru ees,“ sõnas ta. Võimalikule mürgistusele viitab Valtini sõnul, et tarumesilased olid püüdnud hoida ära korjelt saabuvate mesilaste tarru sisenemist. Mesilaste laipu oli nii tarude ees, kui sees massiliselt.

Mesinik oletab, et juhtunut saab seostada ümberkaudsetel rapsipõldudel tehtud töödega, kuid enne analüüsides selguse saamist selle kohta midagi öelda ei soovinud.

„Analüüsid on võetud nii mesilastelt, kui põldudelt,“ sõnas Valtin. „Kuni vastuseid pole tulnud, ei saa ega tohigi midagi öelda.“

Ta on küll täiesti kindel, et mesilased korjelennu rapsipõllule tegid. „Vihm ja tuul on neid praktiliselt näljas hoidnud. Kui ilm ilusaks läks, siis nad praktiliselt tormasid rapsipõllule,“ rääkis Valtin.

Juhtunust kuuldes tuli tema juurde üks naine Lääne-Virumaa ja Ida-Virumaa piirilt, kelle mesilased olid samuti surnud peale korjet rapsipõllul. „Ta leidis, et enamik mesilasi on raamide vahel surnud, kuid mõned veel elusad ja püüdis neid pesta, lootes mürki maha uhtuda. See siiski ei aidanud,“ rääkis Valtin.

Põllumajandusameti taimekaitse ja väetise osakonnajuhataja Maris Raudsepp ütles reedel Aktuaalsele Kaamerale, et sellised juhtumid on haruldased ning mullu tuvastati vaid ühel korral, et mesilased hukkusid taimekaitsevahendite tõttu massiliselt.

Valtini sõnul see nii aga pole, juhtumeid on rohkem, kuid kuna tihti on kannatajateks hobimesinikud väheste tarudega, ei jõuta nende uurimiseni või ei taheta sellega tegeleda.

Tema enda tarudes toimunud katastroofi kohta peaks selgus saabuma uue nädala esimesel poolel, kui laborist tulevad vastused.