Kas leiad praegu, vanemana, vaoshoitumana, et su tolleaegne kõnepruuk oli selle maailma vägevate vastu ehk liialt takjane?

Oli jah. Aga mis sa teed. See oli minu elu. Kui vahel silme eest mustaks läks, ütlesin välja ja sõnu ei valinud.

Küllap käitusid võimumeestega samamoodi nagu vaimumeestega – igasugu komsomolid ja muu?

Ei, komsomolis ma olin. Ja tead, mis trikki minuga seal tehti? Kuna mu käitumine oli, nagu ta oli, ja kui terve klass astus üksmeelselt komsomoli, siis mulle öeldi: sind ei võeta. Pead kirjutama avalduse.

Kirjutasid?

Pidin kirjutama.

Jäägu see sinna ja sina siia. Mis koht see siin sinu jaoks on? Oled siin õnnelik?

Iseasi, mis see õnn on.

Hea küll. Ida inimene tõlgib õnne nimeks tasakaalu.

Ega väga tasakaalukaks ka maksa minna. Meiesugused surevad, saapad jalas. 

Vaata ka videot, kus Jüri Aarma ja Lauri Nebel koos laulavad!