08.02.2018, 00:00

Valvsad vetevallad: Tuhala ja Nabala

Johannes Lauristini nimelise kolhoosi nõupidamine Harjumaal Tuhala kandis, aastad vast 1970ndad. Juhataja küsib: “Kus siis Siimuri Allu on?” Vastus tagareast: “Allu ei saanud tulla, ta roogib Ämmaauku!”

Juhani Püttsepp

ml@maaleht.ee

Tuhala nõiakaev ütleb meile üle keedes: “Niigi langenud tasemega põhjavett tuleb hoida!”

FOTO: Ingmar Muusikus

Külalaulik Allu võttis võsa maha Ämmaauguks hüütud karstilohus Kata külas, kust Tuhala jõe üks haru välja voolab.

Veesooni tuleb ikka puhastada! Kui tööd tehtud, võis Siimuri Allu laulda järjest 60 salmi Lutika-Viiut.

Samal ajajärgul juhtus aga, et Ämmaaugu kõrval varises maa ja tekkis uus kurisuu, mis sai tasakaalustava nime Äiaauk. Siis Oru kooli geograafiaõpetaja laskus köite abil vastsesse auku, et seda uurida ja koolipoisid hoidsid üleval ääre peal köieotsast kinni. Õpetaja jõudis seitsme meetri sügavusele.

Kommenteeri Loe kommentaare