Esimest korda kultuuripealinna seitsmeaastase ajaloo jooksul laekus korraldajaile koguni kaks taotlust Eestist – Kihnust ja Viru-Nigulast ja samuti esmakordselt tuli taotlus Baškortostanist ehk Baškiiriast, kus asuvad samuti soome-ugri asumid ja Miškino näiteks on 60% ulatuses marikeelne.

Kultuuripealinnade liikumise idee autor ja kultuuripealinnade sekretariaadi juhataja Oliver Loode kommenteeris: „Žürii otsus anda tiitel Miškinole oli üksmeelne, kuid sellele eelnes 3-tunnine pingeline arutelu. Konkurentsi jäid lõpuks Viru-Nigula ja Miškino, kes saatsid enda esindajad Marimaale konkursi lõppvoorule.

Viru-Nigula esitlus oli eeskujulik, nende kasuks rääkis laiema Viru kultuuriruumi kaasamine, soome-ugri rõhuasetusega "Viru Folgi" kavandamine kultuuripealinna aasta peaüritusena, aga ka soome-ugri maailmakongressi toimumine Eestis 2020. aastal.”

Loode jätkas: „Marikeelse Baškortorstani küla Miškino tugevateks külgedeks oli lisaks samuti heale esitlusele asjaolu, et 2020. a toimub Baškortostanis rahvusvaheline CIOFFi folkloriaad, mille raames Miškino korraldab nö "soome-ugri open-air" festivali, mis võiks pöörata rohkem tähelepanu Baškortostani soome-ugri rahvastele ja kultuuripärandile.
Miškino küla asub Miškino rajoonis. Rajooni lipp.

Samuti asub Miškinos kultuurikeskus, mis koordineerib Baškortostani soome-ugri rahvaste - maride, udmurtide, mordvalaste jt kultuurielu. Geopoliitilisest seisukohast pidas žürii oluliseks soome-ugri kultuuripealinnade (ja üldisemalt soome-ugri liikumise) piiride avardamist ka turgikeelsesse maailma – on ju paljude soome-ugri rahvaste ajaloos/kultuuris/keeltes olulist rolli mänginud naabrus turgikeelsete rahvastega.

Tänasel päeval ei teata soome-ugri ringkondades piisavalt palju hõimurahvastest turgikeelsetes piirkondades , sh Baškortostanis ja Tatarstanis, loodetavasti aitab Miškino kultuuripealinna aasta kaasa selle teadlikkuse ja uute kultuurikontaktide tekkele.

Viru-Nigulat sooviks aga tunnustada julguse ja ettevõtlikkuse eest, et võeti ette teekond Marimaale ja esitleti Eestit parimast küljest. Loodetavasti Viru-Nigula jätkab osalemist soome-ugri liikumises.”

Senini on soome-ugri maailma kultuuripelinnad olnud järgmised:
2014 – Bõgõ (Starõje Bõgi), Šarkani rajoon, Udmurtia
2015 – Obinitsa, Setumaa, Eesti
2016 – Iszkaszentgyörgy ja Veszprém, Ungari
2017 – Vuokkiniemi, Karjala Vabariik (Venemaa)
2019 – Untšo (Šorunža), Marimaa (Venemaa)

Muuseas, ka Obinitsa ei jõudnud konkursil võiduni esimese kandideerimise järel, nii et nii Viru-Nigulale kui Kihnule on tulevikuski kõik teed lahti.
Soome-ugri maailma lipp
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid