Põllumehe jaoks on tähtis, et pank oleks partner, kes tema plaanidesse sisuliselt süveneks ja vajadustega arvestaks. Selleks puhuks on põllumeestele mõeldud hooajaliste tööde laen, mis on lühiajaline käibekapitalilaen. Vajadus selle järele on peaaegu kõikidel Eesti põllumeestel.

Põllumehed saab jagada kolme rühma:
• esimene rühm toimetab oma kapitaliga;
• teine võtab järelmaksu mõnest väetisi ja taimi müüvast firmast ning maksab sügisel saagiga tagasi;
• kolmas rühm võtab pangalaenu

Laenu on võimalik võtta tulevikus toimuva laekumise vastu, näiteks sügisel saagi müügist saadava tasu või riiklike põllumajandustoetuste laekumiste vastu.

Põllumees peab ise otsustama, kui palju ta tahab riskida ja milliseid riske ettevõte välja kannatab. Iga põllumees peab enda jaoks selgeks mõtlema, mille jaoks ta raha vajab. Kui vahendeid ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, siis tulevad varem või hiljem ka tagasilöögid. Näiteks tuleb silmas pidada, et lühiajalise laenuga ei saa teha pikaajalisi tehinguid.

Põllumaa on hea tagatis. Kinnisvara saame juurde arendada, aga maad Eestis juurde ei teki. Haritud maa on väärtus.

Eesti põllumeest tabavad tulevikus kindlasti lühiajalised tagasilöögid. Kui kukub nafta hind, siis kukuvad ka toorainete, nagu nisu ja piim, hinnad. Laiemas plaanis on Eesti põllumajandus aga konkurentsivõimeline, meie ettevõtted on suured, põllumeeste omakapital on suhteliselt hea.

Palju noori on piimatootmises ja noored võtavad üha sagedamini piimafarme üle. Põllumajandus on noorte jaoks hea valdkond, kus tegutseda ja toimetada.