Eelmisel aastal suurenes Eestis piima ja liha tootmine

Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2020. aastal 847 800 tonni piima ja 79 900 tonni liha, mis on vastavalt 3% ja 5% rohkem kui aasta varem. Kasutatav põllumajandusmaa ilma koduaedadeta suurenes 3000 hektari võrra, jõudes 983 000 hektarini.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Eve Valdvee sõnul suurenes 2020. aastal põllumajandustoodang enamikus taime- ja loomakasvatuse valdkondades.

„Eesti põllumehed kasvatasid teravilja kokku 370 000 hektaril, mis tähendab võrreldes eelnenud aastaga peaaegu 2% kasvu. Jätkuvalt suureneb ka aasta keskmine piimatoodang lehma kohta, mis oli 9943 kg ehk 310 kg rohkem kui aasta eest. Lihatoodang suurenes samuti nii veise- kui ka sealiha osas, kuid muret teeb aasta keskpaigast vähenema hakanud piimalehmade arv,“ täiendas Valdvee.

Piimalehmi oli 2020. aasta lõpus 84 400, mis on 600 võrra vähem kui aasta tagasi. Veiseid oli 253 400 ja nende arv jäi 2019. aasta sama perioodiga võrreldes pea muutumatuks. Sigu oli Eestis 316 800 ehk 5% rohkem kui aasta varem. Lammaste ja kitsede arv vähenes 6,6%, neid oli 70 600.

Teravilja kasvupinna suurenemise tulemusena kujunes kogusaagiks rekordilised 1 633 000 tonni, keskmiselt saadi teravilja 4,4 tonni hektarilt, mis on veidi vähem kui eelneval aastal. Teraviljasaagist 841 000 tonni moodustas nisu, 561 000 tonni oder ja 118 000 tonni kaer.

Taliteravilja kasvatati 167 000 hektaril ja keskmiseks hektarisaagiks oli 5,3 tonni. Suviteravilja kasvatati 203 000 hektaril, kus hektarilt saadi 3,7 tonni vilja. Taliviljadest kasvatatakse kõige enam talinisu ja suviviljadest suviotra.

Kaunvilja kasvupinnaks oli peaaegu 50 000 hektarit, mis on 15% rohkem kui aasta varem. Kaunviljadest kõige enam kasvatati põldhernest. Keskmiselt saadi kaunvilja 2,4 tonni hektarilt. Rapsi ja rüpsi kasvupind vähenes võrreldes 2019. aastaga 2%, talirapsi ja -rüpsi all oli 57 000 hektarit, suvirapsi ja -rüpsi all 14 000 hektarit. Keskmiselt saadi hektarilt 2,9 tonni rapsi ja rüpsi.