Kel kaabu, sel võim
Kiusupunnil on lausa kiusatus kiusata.
Luuseri leivanumber on ümmargune null.
Ka raiskamise ajal tuleb ette ajaraiskamist.
Ettevaatlik autojuht kasutab tagasivaatepeeglit.
Kui tõde väänatakse, eks katsu väänamist tõestada!
Kui nälg võtab silmanägemise ära, ei siis nälga näe!
Keelekandja võiks vahel isukalt keelde hammustada.
Kui nähtavus läheb halvaks, siis saab halb nähtavaks.
Laisk inimene ei viitsi oma mugavusmulli lõhki puhuda.
Mõni tüüp oskab ennast ikka väga värvikalt nurka värvida.
Seda, kes asju kullipilguga vaatab, on päris raske haneks tõmmata.
Kui elektrik otsib oma töös vaheldust, siis ta tegeleb vahelduvvooluga.
Ei ole küll vähimatki mõtet ennast kätte võtta selleks, et ennast käest lasta.
Kui naine minuga ei räägi, siis ju lähikontaktne on hoopiski akontaktne.
Korralik kaupmees ei hakka rämpsu kaelamäärimisega käsi määrima!
Sulle külje alla ujuda suudab ka see, kes muidu üldse ujuda ei oska.
Pärast rohepööret ei tohi fööniks tõusta enam põlevkivituhast.
Tulevikus lubatakse ka kirgi kütta üksnes alternatiivkütusega.
Kui püüad varjuda, siis ei taha mitte keegi sulle varju heita.
Libedale teele minnes võib sattuda Liiva-Annuse juurde.
Kui keegi võetakse õnneks, siis on see talle õnnetuseks.
Haara härjal sarvist, enne kui ta sarved maha jookseb!
Kui on kuri karjas, siis vajatakse karjaimmuunsust.
Loll on riiuliga riius ja tahab kapile kapituleeruda.
Süvariikluse eelduseks on omariiklus.
Õgardid on nagu ühe pitsaga söödud.
Parem püsiannetus kui püsiõnnetus.
Konkurenti tuleb praadida, kuni aeg on küps!
Enesearmastaja jäi endale truuks.
Kelm oli kelmikas.
JUHTUNUD LUGU | Ajalugu armastab end korrata
HEIKI RAUDLA Viljandist
1932. aasta volikogu esimesel koosolekul teatas linnapea August Maramaa, et kavatseb linnale kinkida betoonist hundikoera, et see mõnele linna platsile üles panna. Aprilliks oli Eesti esimese professionaalse naisskulptori Hilda Orgussaare betoonist loomulikus suuruses hundikoera kuju valmis.
Selle kunstiteose tahtis linnapea kinkida linnale, milleks linnavolikogu päevakorda oli võetud vastav punkt. Koera kuju kavatses Maramaa asetada raekojaesise platsi sissepääsu juurde ning kuju alla panna sõnad “Inimene magab, koer valvab”.
Kingitus võeti volikogu poolt üksmeelselt vastu, kuid kujule koha leidmiseks moodustati volikogu erikomisjon. Volikogu nn koerakomisjon ei leidnud Maramaa betoonist koerale raekoja ligidal sobivat paika. 2. juunil käis komisjon kogu linna läbi ja lõpuks leiti poole meetri kõrgusele kujule sobiv koht Lastepargis (see asus tollal Jakobsoni ja Lossi tänava nurgal).
Sakala ironiseeris sel puhul: “Kui see kuju Lasteparki üles seatakse, on loota, et tema elusad suguvennad käivad seal tema juures oma truualamlikke hirmutundeid välja valamas koerte instinktide kohaselt.”
1932. aasta juuli lõpus oli Sakalal jälle põhjust kirjutada Maramaa betoonkoeraga seotud sündmustest: “24. juulil leiti Lastepargis koera kuju vastas savist kassi kuju ja siis see kadus.”
Paar päeva hiljem tuli uus uudis: “Tundmatu kodaniku poolt Lasteparki paigutatud kassi kuju, mis ühe linnaametniku poolt kõrvaldati, on uuesti nähtavale ilmunud Uueveski oru esimese basseini juures, kus ta on paigutatud kivist portaali otsa. Kas tuleb ka kassi komisjon moodustada?”
Ligi 90 aastat hiljem kordus Viljandis analoogne lugu. Mõni aeg pärast kaasaegse ja omataolise Jaak Joala samba ülespanekut ilmus Viljandi raekoja ette Üllar Jörbergi kujutav vineerist jmt kuju, mis samuti hakkas Viljandis ringi rändama. Viljandlastes on miski, mis hoiab neid alati erksana. Aeg seda ei muuda.
