| LUGEJA ARVAB |
Suure pakendisegaduse ilmsikstuleku eel küsisime oma lugejatelt, kas üldse ja kuidas sorteeritakse oma majapidamistes prügi.
Osa lugejaid andis teada, et prügi sorteerimine on kulukas. “KOV on määranud kohustuslikus korras üldprügi mahud nii suured, et kui viskaksin kogu prügi üldkonteinerisse, siis ikka ei saa täis. Pooltühi konteiner maksab ikkagi täis konteineri hinna,” selgitas üks lugeja. Sama probleemi täheldas Ann. “Sorteerides ei jää suurt midagi selle konteineri jaoks, mida iga nelja nädala tagant tühjendamiseks väravasse pean tarima,” selgitas ta. Väikseim konteiner on 140-liitrine, kuid temal tekib kraami vaid paari liitri jagu.
Teine ütles, et kasutab Ragn-Sellsi kollast pakendikotti. “See on tasuta ning sinna läheb nii papp, pakend, plast kui ka klaas. Väga mugav, soovitan! Loomulikult tagastame taara,” selgitas Siiri.
Karin kirjutas, et sorteeriks rohkem, kui saaks selle eest hinnaalandust. “Korteriühistu võttis juurde pakendikonteineri ja selle tõttu tõusis prügi hind kuus üle 300%. Tekib küsimus, mis ma selle eest saan, kui sorteerin?”
Üks lugeja kirjutas, et kui tahta vastutustundlikult prügist vabaneda, tuleks ise “hullult leiutama” hakata. Paberiga on tema sõnul lihtne, biolagunevaga muutub asi juba ebamugavamaks. “Sorteerimiseks pole komplektseid ja taskukohaseid mahuteid müügil, mis kõik kraanikausi alla ritta mahuks,” põhjendas ta.
Üks lugeja nimetas aga hoolsaks sorteerimiseks seda, et tagastab kogu taara eraldi ja kõik muu läheb prügi hulka. “Teie siin kogute ja sorteerite, maksate peale ka veel. Üks aga pistab ahju ja miljonid oma tasku,” pahandas teinegi. “Stagnaajal sai prügikasti visatud kõik olmejäägid, mida enam tarvitada ei saanud, ja polnud häda midagi,” resümeeris üks nõukogude perioodi meenutanud lugejaist. Millele teine vastas: “Paljukest sovetiajal prügi tekkiski?”
Loe ka: EKSPERIMENT PALJASTAB | Valed ja vassimine! Meie hoolega sorteeritud pakendid lähevad tont teab kuhu
