Hiite maja kutsub vabariigi aastapäeval hiide

"Tänavu, kus avalikud aastapäevasündmused jäävad ära, on eriti oluline, et muudame selle päeva ise pidulikuks ning ammutame juurtest jõudu," teatas Hiite maja sihtasutuse juhataja Ahto Kaasik.

Hiite Maja sihtasutus kutsub tähistama Eesti Vabariigi aastapäeva esivanemate pühapaikades.

Kes meid hiites vastu võtavad? Meid võtavad vastu ja tervitavad hiiepuud, linnud, pühad kivid, allikad, jõed-järved, esivanemate hinged ja maajumalad, meid kätlevad ja kallistavad Maaema ja Taevaisa. Võtavad vastu ja kostitavad parimaga, mis meil leidub - Eesti looduse väe ja iluga, teatas Kaasik.

Võta omalt poolt kaasa sini-must-valge lipp, maitsev suupistekorv, kuum jook. Soovi ja loitsi kodumaale ja oma rahvale häid soove, laula regi- vm laule ning hõiska kodumaa õnneks. See on meie kõigi pidupäev.

Lähima hiie või muu loodusliku pühapaiga leiab pühapaikade kaardilt, kus on avaldatud enam kui 1200 püha metsa, puu, kivi, jõe, järve jms asukohad.

Hiite Maja üleskutse

Enne teist maailmasõda oli tavaks tähistada sini-must-valgete ja samuti seltside ning kaitseliidu malevate lippude all rahvuslikke tähtpäevi looduslikes pühapaikades. Toonastest ajalehtedest võib lugeda, kuidas tähtpäevadel kogunesid tuhanded inimesed lippude all hiitesse tuld tegema, kõnesid pidama, laulma ja tantsima. Selliseid pühi peeti Virumaal Tammiku ja Ebavere hiies, Tartumaal Ervu Tulimäel, Terikeste Mäesuistu hiies jm.

Nõukogude kord keelustas meie rahvuslipu ja kustutas paljude eestlaste hiiemälu. Nüüdseks on Eesti Vabariik oma sümbolid, institutsioonid ja mitmed traditsioonid taastanud, kuid hiiepühade

tava alles ootab uut tulemist.

"Niisiis võtkem 24.02 hiitesse kaasa oma kodude, seltside, malevate jt ühenduste lipud. Jätame koju erimeelsused ja tähistame Eesti sünnipäeva esivanemate väepaikades.Uuendame ilusat tava, muudame selle pidupäeva eriliselt meelejäävaks ja anname oma riigile ja selle sünnipäevale põlist sisu ja väge," teatas Hiite Maja SA.