Järjejutt SOOME TÖÖLE | Suhelda kellegagi pole, ammugi veel võimalik naist leida

Koju jõudes ootas teda aga üllatus. Tema toast kostis kolinat ja mütsatusi. Hetkeks naine ehmus – kas tõesti vargad?! –, kuid ehmatus asendus tuppa astudes jahmatusega. Kapiuksed olid lahti ning Maia sikutas kohvri lukku kinni. Tema voodi oli tühjaks tehtud, põrandal vedelesid täistopitud kilekotid.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

“Kas sa hakkad ära minema või?” imestas Tiia.

“Nojah, mõtlesin kodus käia,” oli Maia ilmselges kimbatuses. Siis aga haaras otsustavalt kotid ja tassis need esikusse. “Ma jätan võtme igaks juhuks siia, äkki läheb mõnel vahepeal vaja.”

Eks me ole siin ennegi lahkujaid näinud, mõtles Tiia. Sina küll enam tagasi tulla ei kavatse.