Kala ei kadunud menüüst ka nõukogude ajal. Eelmise sajandi 70ndatel näiteks söödi Eestis kala 30 kilo inimese kohta aastas.

Tänapäeval, kus tervislik toitumine ja keskkonnasäästlikum eluviis on väga hinnas, kasvab kalatarbimine paljudes maailma riikides. Eestis on kalade kasutus toidulaual aga pigem vähenenud ja praegu süüakse meil vaid 15 kilo kala inimese kohta aastas. Võrdluseks – Euroopa keskmine kalatarbimine inimese kohta on aastas üle viie kilo jagu rohkem.

Kala au kohale tagasi tõstmiseks korraldab maaeluministeerium nutikat ja isutekitavat kampaaniat „Kala kõlab hästi”. See on suunatud nii tarbijatele kui ka tootjatele ning müüjatele – esimesed saavad palju inspireerivaid ideid, mida kalast teha, teised aga võivad riiklikku kampaaniat kasutada oma äritegevuse edendamiseks ja maitsvate kalavalikute tutvustamiseks.

Kampaania keskendub ahvatlevatele toitudele

Maaeluministeeriumi kommunikatsiooninõunik Iiris Saluri ütleb, et kaheaastase kampaania eesmärk on tuua kala ning kalatoidud tagasi pildile ja toidulaudadele. „Tuletame inimestele meelde, et kala on väga väärtuslik toiduaine,” selgitab ta ja märgib, et suure osa eestlaste igapäevasest toidulauast moodustavad erinevad liharoad.

Viimastel aastatel on kasvanud ka taimetoidu populaarsus ning muude toitude ja trendide kõrval on hakanud kalatoidud meie toitumiskultuurist aina rohkem välja jääma.

Kui senimaani on kala kui toiduainet pakkudes näidatud eelkõige terveid kalu, siis kampaania „Kala kõlab hästi” keskendub kalast tehtud maitsvatele toitudele, kummutades levinud eelarvamuse, nagu oleks kala valmistamine aeganõudev, keeruline ja pigem liiga kallis. Lihatoitude puhul oleme juba harjunud nägema reklaamides ja pakenditel pigem särisevaid vorstikesi ning mõnusaid praepilte kui ülevaadet tooraine teekonnast laudast lauale. Sama lugu kalaga – mahlane lõhepirukas, kalaburger või fish and chips koos krõbedate kartulisuupistete ja lehtkapsakrõpsudega kõlab ju märksa paremini kui letil ootav kala.

Maitsev, ilus, lihtne teha ja soodne ka veel

Kampaaniaga „Kala kõlab hästi” soovime näidata, et ka lihtsate retseptidega on võimalik igasugustest kaladest, ka kõige soodsamatest, kiiresti maitsvaid ja terviklikke roogasid valmistada. Kodukokad on kinnitanud, et kui nad enne kalalettidest sinna pikemalt pilku heitmata mööda kõndisid, siis nüüd on nad juba esimeste retseptikatsetuste järel saanud aru, et ostukorvi tasub tõsta ka kala, sest jagatud retseptid on tõesti lihtsasti valmistatavad ja lõpptulemus maitsev,” räägib Saluri. „Öeldakse, et kalal ei ole kodumaad, kuid sellele vaatamata on kujunenud riikides ja rahvustel välja omad lemmikud. Meil on kavas tutvustada Eesti rahvuskala räime kõrval ka kõiki teisi siin hooajaliselt püütavaid kalu ning ka kaubanduse kaudu kättesaadavaks tehtud kalu ja kalatooteid, mis rikastavad meie toidulauda,” lisab ta.

„Kala kõlab hästi” loodab inspireerida ka kalatööstuseid – täpselt nii, nagu lihast tehakse väikeseid maitsvaid (pool)valmis ampse, ootab tarbija selliseid ka kalast, suurendades nii ettevõtte tootevalikut ja äriedu. Suure osa turundusest teeb kahe aasta sees ära riik.

Kalatoidud eri vanustele

Kampaania „Kala kõlab hästi” keskendub tarbijate eri vanuserühmadele, mis on samuti nutikalt kalamajandusega seotud.

Lapsed ja noored (ehk maimud) saavad kaladega tutvust teha kala-aabitsast alates, vanem põlvkond (ehk vanad kalad) leiavad kindlasti nii mõnegi omast ajast armsaks saanud nostalgiatoidu retsepti, nooremad täiskasvanud aga saavad palju lahedaid ideid, kuidas kalast põnevaid kaasaegseid toitusid valmistada. Pildid kampaanialehel viitavad toitudele, mida võiks serveerida ka restoranis, ent mille tooraine on tarbijasõbraliku hinnaga ja valmistamine tänu üksikasjalikele juhistele väga lihtne. „Kalatoitude lehel pidevalt täienev retseptivalik loob katsetamisvõimalusi kuudeks ja lisaks saavad hobikokad lehele üles laadida enda kodudes lemmikuteks kujunenud kalatoitude retsepte,” julgustab Saluri.

Ehkki kampaania keskendub kõigile kaladele, mida poodidest osta saab, leidub seal põnevat hooajalist infot ka eestimaiste kalade kohta. Nii näiteks algas kevade saabumisega särjepüük, mis tõi lõikavale külmale vaatamata kalurid püügile.

Jaga
Kommentaarid