Ka vabariik vajab piire

TÕSI TAGA• JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • LUGEJA KÜSIB • PAETISME • SAJANDITAGUNE NALI • TÕRRE PÕHJAST • VENE MUST HUUMOR • LOOSUNGID • KARIKATUURID

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA Viljandist

Viljandis on kujud alati vaidlusi tekitanud

1930. aastail kirjutas Sakala, et igasse kohta, kus on veidi niiskem, torkab Viljandi linnapea August Maramaa oma raske kepi maasse ja ütleb: “Siia tuleb purskkaev.” Kas see just täpselt nii oli, aga pärast turu äraviimist praegusesse kohta tekkiski ka Laidoneri platsile purskkaev, mida kaunistas August Vommi poiss kalaga.

Poisi prototüübi kohta oli mitmeid versioone. Kes teadis rääkida, et prototüübiks oli Laidoneri vallaspoeg; teised aga teadsid, et selleks olnud hoopis Vommi enda poeg. Vaidlusi oli linnavalitsuses ka selle üle, kas teha kuju pronksist või betoonist. Lõpuks otsustati betoonist kuju kasuks. Ülespandud skulptuur tekitas vaidlusi isegi volikogus.

1934. aastal kurtis ühel volikogu koosolekul linnavolinik Jüri Kõll, et alles eelmisel aastal valminud purskkaev tuleks Laidoneri platsilt ära koristada, pealegi olevat purskkaevu kujul idioodi nägu. Selle küsimuse arutelu kestis pärast koosolekut edasi.

Teine volikogu liige Peeter Algma asus kuju kaitsma: “Kuule, Kõll, see poisike purskkaevul on ju sinu nägu!” Kõll vastu: “Väga võimalik. Aga suuruselt sarnaneb ta rohkem sinuga.” Algma oli nimelt väikest kasvu.

1991. aastaks oli betoonist kuju üsna lagunenud ning linnavalitsusel sündis mõte purskkaev korrastada ja asendada betoonist kuju pronksiga. Aga üks väikene mehelikkuse detail oli murenenud ja keegi ei teadnud, mida ette võtta, et kunstiline tõde kaduma ei läheks. Kes arvas, et selle detaili pikkus oli 5, kes 10 cm. 1992. aasta Viljandi esimesteks hansapäevadeks sai pronksist “Poiss kalaga” siiski püsti. Irvhambad arutasid, et ei tea, kas keegi käis Kanadas August Vommi poja Ants Erik Vommi juures või saadi infot mingil teisel viisil, kuid õigel ajal oli kuju täiskomplektis püsti.

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Bossile pugemine on patt, mis lisaks patu palgale garanteerib sageli ka priske preemia.

Kui asjale antakse ametlik käik, siis jäädki ühe ametniku juurest teise juurde käima.

Paadunud bürokraadi armastusavaldus on harjumuspäraselt kolmes eksemplaris.

LUGEJA KÜSIB

CLIFF KADAKAS

Mis saab veinist, mis pärast degusteerimist purki jääb?

Kas 2+2 on ikka neli või on tegelik tulemus hoopis midagi muud?

Olen sotsiaalmeedias aktiivne tegija, aga miks mind keegi tööle ei võta?

Kas täishabemega mees peaks jooma täispiima?

Mis toimub kupeldaja kupli all?

PAETISME

JÜRI PAET

Kottpimedas ei näe mitte kottigi.

Milline ülekohus – nõukogude ajal elasime raudse eesriide taga, aga vangidel olid Rootsi kardinad.

Kui üks loll oskab rohkem küsida, kui kümme tarka vastata, siis tekib küsimus, kes neist siiski loll on.

Inimesed võivad igast kingitud pisiasjast rõõmu tunda, näiteks briljant­sõrmusest.

Iga surma põhjuseks on südame seiskumine, sõltumata haigusest.

Kas puhkekodu töötaja ülesandeks on puhkamine?

Ilmajaama töötajale puhuvad igal päeval uued tuuled.

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

• Libe sell libiseb käest.
• Vasikaga võidu jooksmine jookseb tühja.
• Kobakäpal läheb ka püksi laskmine mööda pükse!
• Riske tuleb vähendada, aga vähendamisega ei tasu riskida!
• Ka neljarealisel maanteel otsib rullnokk ikka midagi ridade vahelt.
• Kõik kodus seisvad kasutud asjad tuleks viia uuskasutusse, sest siis on need vähemalt uuskasutud!
• Kui valitseb käegalöömismeeleolu, siis on vilets valitsus.
• Puukallistaja peibutamiseks tuleb magada nagu nott!
• Elumehel on keele kõrva ajamisest keel vesti peal.
• Siis kui silm ei seleta, on seletuskiri silmakirjalik.
• Naerukohtlane on see, kes vales kohas naerab.
• Ümber nurga ütlemine sunnib sõnu väänama.
• Käpard oskab kaalujälgimise pekki keerata!
• Jalga lasta tuleb ikka ühte jalga!
• Parem taevani kiidetud kui maha vaikitud.
• Parem omas mullis kui omadega nullis.
• Mõne tüübi lagi on selles, et saaks aga ligimesega põrandat pühkida.
• Peale loetud sõnu on raske alla neelata.
• Katlakivi läheb kareda vee kapsaaeda.
• Ka jõu kasutamiseks on vaja nõukoda.
• Ninasse ei panda sulle päästerõngast.
• Kunstküüntega küünistamine on kunst.
• Kes usalduse kaotab, see kaotust ei usalda!
• Jõusaalijõmm kasutas kodus üldfüüsilist vägivalda.
• Kahemees tegi keemiatunnis kooliõdedele lähenemiskatseid.
• Kas mõni poliitik ka ühiskonna avamisel lindi läbi lõikab?
• Kas mõtteviis on peas painav meloodia?
• Milleks piiratusele piirangud?
• Uus hingamine, ja seegi juhitav!
• Koroonaaja reisisell – avanturist.
• Mootorisurin on turvahällilaul.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust

Mää!

Lambad elasid rahus ja rõõmus ning hüüdsid iga kord “mää!”, kui oinas neile seda ette hüüdis. Ühel päeval said aga lambad kõrgemast vaimust puudutatud ja hakkasid oinale vastu ning hüüdsid “mää” asemel: “Meie tahame olla vabad ja ise ennast valitseda!”

“Minugipärast!” ütles oinas.

Õhtul, kui ilm jahedaks oli läinud, tuli kõige rumalamale lambale meelde, et kojumineku aeg on käes. Ta tõusis üles, sirutas kaela välja ja hüüdis valju häälega: “Mää!”

Ning kõik need vabad lambad, ilma erandita, vastasid talle “mää” ja lonkisid tema järel kodu poole.

Papa ja mamma

Mõned lapsevanemad lasevad endid “papaks” ja “mammaks” hüüda ning arvavad, et need sõnad ilusamad ja armsamad pidavat olema kui “isa” ja “ema”. Aga niisuguse tühise mõttega eksivad nad väga, sest sõnad “papa” ja “mamma” ei ole eesti rahvale pooltki nii loomulikud, nii ilusad ja armsad kui “isa” ja “ema” ehk ka “eit” ja “taat”.

Teiseks peaks ka küsima: mispärast heidetakse armsad ning kaunid emakeele sõnad kõrvale ja võetakse nende asemele võõraste omad? Mis kasu sellest loodetakse? Mõtelge ometi järele ja jätke kõik niisugused alpused ära, mis üksnes edevust ja tühisust tunnistavad ning võtke juba hommepäev ilusad eesti keele sõnad jälle tagasi!

Koolmeistri korraldus

Laps hakkas kooli minema ja hoidis käes kanamuna. Ema: “Kuhu sa nüüd selle kanamunaga lähed?”

Laps: “Kooli. Koolmeister andis meile eile käsu, et igaüks ühe muna peab kodust kaasa võtma. Siis saab tema meile näidata, kuidas Ameerikamaa ülesleidja Kolumbus ükskord ühe kanamuna püsti seisma pani.”

Ema: “Aga minul on kanamune saiataina jaoks vaja.”

Laps: “Noh, siis vaheta ümber, sest koolmeister ütles: “Kellel muna ei ole tuua, see toogu võid.””

TÕRRE PÕHJAST

HUGH HEFNER

Inimkonna ajaloos on kolm suurt avastust: tuli, ratas ja Playboy.

VENE MUST HUUMOR

HEIKI RAUDLA huumorikogust

Läksin trepikotta suitsu tegema, aga seal poisid juba vaktsineerisid. Tublid ikka ja teadlikud.

VÄIKE LOOSUNG

RAIMO AAS

Kõik vihad ühte kappi!