Kristiina Viiron: väikese Liisi ema ei saanud valida, kas vaktsineerida oma last või matta

| SÕNA SEKKA |

Kes on käinud mõnel vanal surnuaial, sellisel, kuhu maeti möödunud sajandi algul või ka üle-eelmise lõpul, ning kus hauakivide kirjad pole loetamatuks muutunud, on ehk märganud hauaplatse, kuhu on lühikese vahega ühest perest maetud mitu väikest last.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Minu vanaema fotode seas leidus pilt väikesest surnukirstu sees lebavast Liisist, kes näis justkui magavat. Vanaema rääkis, et Liisi suri difteeriasse. Nagu ilmselt surid difteeriasse ka need vanadel surnuaedadel kõrvuti lebavad lapsed.

Ega siis Tammsaaregi oma “Tões ja õiguses” laste suremisi omast peast välja mõelnud.