Arheoloog Garel Püüa kinnitusel pole kunagist hoonet märgitud ühelegi vanale linnaplaanile ja n-ö kunagise maja hoovist, enam kui kahe meetri sügavuselt tulid päevavalgele ka mitu seni vanimat Kuressaarest leitud münti 16. sajandist.

Mis ajaloolisest vundamendist saab, seda peab otsustama muinsuskaitseamet.

"Tõesti paistab, et praegu on tegu vanimate hoonejäänustega, mis siit leitud on. Tundub, et on vanemad kui raekoda ja vaekoda, mis on 17. sajandi teisel poolel valminud. Vanema hoone osa pärinebki 17. sajandi algusest või 16. sajandi lõpust ja pigem seostub taanlastega juba see ehitus," rääkis Püüa.

"Esimene linna plaan on meil aastast 1681 ja seal seda hoonet peal ei ole ja ka hilisematel plaanidel ei ole. Paistab, et sellel hoonel on kaks ehitusetappi. Kõige vanem seal otsas paistab keldriruum. See on tugevate põlemisjälgedega ja siis ta on hiljem uuesti üles ehitatud," lisas arheoloog.