“Mäletad, kui ma siia tulin – paljas kui püksinööp, mitte midagi teha ei osanud. Ma ei mõtle ainult tööd, ka soome keelt polnud ma uneski näinud. Sina viisid mind töökotta ja leidsid ühe poolvenelase, kelle käest õppisin nii keeles kui mehaanikas ära oma A-d ja B-d. Mul on vist surmatunnini meeles sinu manitsused, kuidas kõige aluseks on distsipliin ja kohusetunne, eks ma hakka seda oma pojalegi rääkima.”

“Sul on pere tekkinud?” suutis Raido ennast rääkima sundida.