| METSALEHT |
Senise 3000 taime asemel võib nüüdsest hektarile istutada 2600 mändi.
Keskkonnaminister muutis metsa majandamise eeskirja, millega vähendati männitaimede istutuskohti 400 taime võrra.
Muudatuse põhjuseks on asjaolu, et viimastel aastatel on istutatud taimede hukkasaamise vähendamiseks kasutusele võetud tõhusaid abinõusid. Nende abiga on võimalik väikeste puude suurt väljalangevust ära hoida ning tagada, et metsa uuenenuks lugemisel kasvab hektaril vähemalt 1500 vähemalt poole meetri kõrgust mändi.
„Samuti tagavad tänapäevased istutus- ja taimekäitlusvõtted taimede parema kasvamamineku,“ selgitas keskkonnaministeeriumi metsaosakonna nõunik Priit Põllumäe määrusemuudatuse põhjusi.
Ka uuring toetab vähendamist
Noori männitaimi ohustavad eelkõige kärsakas ja ulukid – esimese tõrjeks kaetakse taimi enne istutamist vaha või liiva ja liimiga, ulukite eemalepeletamiseks on aga kasutusel mitmesugused pritsitavad tõrjevahendid.
Otsust langetades tugines keskkonnaministeerium ka Eesti Maaülikooli uuringule (tellija SA Erametsakeskus) kultiveerimiskohtade muutmise mõjust puistu tootlikkusele ja kvaliteedile.
„2019. aastal valminud uuringu aruande kokkuvõttes tõdetakse, et kui metsakasvatuslike võtetega saab tagada taimede hea kasvamamineku ja ellujäämise, võiks metsauuendaja vähendada istutamise algtihedusi 10–15%,“ seisab määrusemuudatuse eelnõu seletuskirjas.
Seletuskirjas tõdetakse ka, et väiksema algtiheduse nõue võib soodustada erametsades hariliku männi senisest aktiivsemat istutamist männile sobivatesse kasvukohtadesse.
Määrusemuudatus on jõustunud, seega võib mände juba senisest hõredamalt istutada.
Kui mände istutatakse vähem kui 2600 taime hektarile, ei loeta seda istutamiseks, vaid looduslikule uuenemisele kaasaaitamiseks.
