Tarmo, nägin unes (teeme intervjuud hommikutunnil), et Haanja kandis, kus sa elad, pidime tegema lehe jaoks pilti metsas, aga häda oli selles, et Haanjas polnud enam metsa, kus pilti teha...

Võin sind rahustada, et rahvapärimuse järgi läheb pigem vastupidiselt sellele, mida unes näed. Ma loodan, et see mets ei kao siit kuhugi. Ma elan Haanjas ja sugupõlved enne mind on siin elanud ja koha mulle pärandanud. Ümberringi on minu kogukond, sugulased ja sõbrad, kelle kohta võib öelda, et nad teavad mu perekonda juba sadu aastaid.

Loodus on siin ka lugusid täis: kui kõnnin või ringi sõidan, siis tean, kus mu vanaisa käinud on, miks on see või too mägi sellise nimega, mis maja siin kunagi oli. Paigamälu on mulle palju pärandatud. See loob tugeva sideme. Tunnen ennast siin hästi, tahan siin olla. Aga jah, ma töötan Viljandis.