Rakvere teatris 36 aastat hingekirjas olnud, vist kõiki teatriga seotud tegemisi teinud: lavastanud, näidendeid kirjutanud, näidelnud ja kirjandusala juhataja olnud Toomas Suuman saab 9. mail 60.

Ma ei lähe Tommile selle loo puhul külla, tean ta mõtlemise ehedust ja kirjutamise oskust, sellepärast mõtlen ja saadan küsimused. 

Ja saan natuke noomida: “Küsimused, mida esitatakse n-ö tähtpäeva puhul, ja vastused, mis todasama “tähtpäeva” ühel-teisel moel interpreteerivad, lähtuvad ikka teatud reeglitest, mis lepitakse kokku. Kas püüda vastata nõnda, nagu sult oodatakse? Või nõnda, nagu mina arvan, et oodatakse? Või vastata, hoidku taevas — ausalt. Ja mida see veel tähendama peaks — ausalt vastata? Või jätta hoopis vastamata? Olla kohe sedavõrd originaalne ja mässav?”

Aga ta ikka vastab, tähtpäevast sõltumata. Kirjutab: “Ma tõepoolest ei sõltu tähtpäevadest. Nad on paratamatud, seega loogilised ja igavad.”