Pöördumise aluseks on maa- ja rannaelanikke ühendavad mured: piirangud, mis võtavad eesmärgiks maainimese ja looduse vastandamise, liiga suure tähelepanu omistamine ebaprofessionaalsetele aktivistide ühendustele, uute regulatsioonide loomine ühekülgsete uuringute põhjal.

Enamik Eesti keskkonnakoormusest ja -saastest tekitatakse linnades, kuid vastutus pannakse peamiselt maainimeste õlgadele. Maa- ja rannapiirkonnas elavate inimeste hääl kostub aga linlaste oma kõrval järjest nõrgemini ja maarahva vajaduste ning soovidega arvestatakse üha harvem. Nii hakkab linliku mõtteviisi pealetung lämmatama maa- ja rannapiirkondades elavate inimeste võimalusi toimetulekuks.