Sildu põletades ei tohi näppe kõrvetada!

TÕSI TAGA • UUSI EESTI FILMIREMIKSE • JUHTUNUD LUGU • KUKALT SÜGAV MÕTE • PAETISME • PUHUVERE LIBEUUDIS • TÕRRE PÕHJAST • KARIKATUURID

UUSI EESTI FILMIREMIKSE

VEIKO MÄRKA

Tõde ja õigus – ühe küla mehed

Mis juhtus Andres Lapeteusega saja aasta pärast mais

Lammas all paremas nurgas hundiseaduste aegu

Viini postmark risttuules

Tuulte pesa viimne reliikvia

Sügisball ainult hulludele

Nipernaadi vallatud kurvid

Mehed ei nuta, naine kütab sauna

Siin me oleme, tulivesi

Noorelt õpitud elu tsitadellis

Kõrboja peremees – inimene, keda polnud

Valge laev, must alpinist, punane viiul – ühe suve akvarellid

Ma ei ole turist, ma elan siin, minu naine sai vanaemaks

Seltsimees laps Arabella, mereröövli tütar

Tuuline rand külmale maale

Talve ideaalmaastik

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA Viljandist

Sõjaaja mure

Sakalas ilmus 3. augustil 1942 lugu pealkirjaga “Naiste palve”, kus oli kirjutatud: “Toimetusele on saadetud avaldamiseks järgmine palve meie daamide ringkonnast. Viljandi rannal on vähemalt eelmistel aastatel üleval olnud igasugused teateplakatid, nagu näiteks on piinlikult tähistatud piirkonnad, kus võivad supelda mitteujujad ning kus on sügavamas kohas “ujujate rajoon” jne. Kuid alati on ära unustatud üks hädavajalik plakat, ja nimelt naiste päevitusaia juurde. Viimasel ajal on olnud juhtumeid, kus mees­isikud, eriti võõrad sõjaväelased, ilmuvad “naiste paradiisi”.

Võib arvata, et need meesisikud seda ei tee mitte häbematusest, vaid lihtsalt teadmatusest. Sellepärast on päevitajate naisisikute tungiv palve linnavalitsusele, et ta naiste päevitusaia ette kahele poole sissekäiku laseks üles panna plakatid eesti ja saksa keeles, et seal on rajoon ainult naistele. See väldiks arusaamatuse, sest vist ikkagi ei ole asi veel niikaugel, et meil Viljandis suundutakse alastikultuuri poole.

Üldse on märgata, et meie meesisikud on oma keha ilu demonstreerimises märksa julgemad, kui naised kunagi on olnud. Nii näiteks laupäeval kaks Aadamat ilma mingisuguse häbitundeta demonstreerisid endid Tennisklubi paadisillal, kust rahvas mööda jalutas. Väga esteetiline selline piiramatu vabadus just ei ole ja oleks tänuväärne asi, kui linnavalitsus ka siin enam korda looks.

Tagasihoidlik naisolevus.”

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Nii mõnigi pill jääb lõhki puhumata üksnes seetõttu,

et puhujal ei jätku piisavalt kopsumahtu.

***

Külma tuule korral peab läkiläki kõrvad alla laskma, aga kui

mütsi ei juhtu olema, siis tuleb lihtsalt nahk üle kõrvade tõmmata.

***

Kui pead oma suu millestki puhtaks pühkima,

siis tee seda vähemalt viisakalt salvrätikuga!

TÕSI TAGA

Andres Ülviste

• Kokkuhoiu peale tasub kulutada!
• Ületöötamise vastu aitab koondamine.
• Asi kättesaamatuks jääb saamatutes kätes.
• Raskel ajal kärbitakse dialoog monoloogiks.
• Inimkonna ökoloogiline jalajälg asub reha peal.
• Löögile saada ei tasu löögi alla jäämise hinnaga!
• Kaabakaid leidub igas maailma nurgas ja nurga taga.
• Närtsinud napsimeest saab kannustada kannu õllega!
• Vahelejäämisoht on kõrvaletoimetamise kõrvaltoime.
• Inflatsioon ei söö mitte midagi ära, kui tal midagi süüa pole!
• Raudselt on parem ise asi ette võtta, kui et kellelegi teisele puust ette teha.
• Klaasid tuleb kasutusele võtta, sest neid saab võtmisel kasutada!
• Paus muidugi kannab, aga väga pikk paus kannab maha.
• Kui jalad ei puuduta maad, siis pole maised asjas jalus.
• Nõukaajal tuli peavari ehitada käepärasest materjalist.
• Tagumikutunnid teevad kokku paraja pepuperioodi.
• Rahvale antav leib ei tohi kujuneda tsirkuseks!
• Kõrvale vaadata tuleb oma äranägemise järgi!
• Kärpekavaga alustatakse tiibade kärpimisest.
• Saamisest pasundades võib pasunasse saada.
• Moekriitikust töörügaja on rüütögaja.
• Mõni linnapea on üle küla mees!
• Ka tõusikul on mõõnaperiood.
• Parem torumees kui turunaine.
• Parem värsisepp kui salmisell.
• Prostituut töötas kehakaasluse alusel.
• Topeltagent jõi topeltviskit.
• Pajatust patta ei pane!
• Maavärk on maamärk!

PAETISME

JÜRI PAET

Puhkpilliorkestri kaotamise kavatsusest on juba palju pasundatud.

Eestile on kombeks üks puhkpilliorkester korraga.

Kõik teed viivad vaktsineerimisele.

Kui jänes oskaks kaarte mängida, küll ta siis mängiks.

Ega mesinädalad ole meelakkumine.

Kui oled sattunud surnud ringi, ei lõpe see veel surmaga.

Lambal oli hundiisu.

Üle öö võib saada rikkaks, kui tegemist on polaarööga.

Kas seitsme mäe ja mere taga on samuti koroonat?

Õppeedukus sõltub õpetajate teadmistest.

Lusika nurka viskamisega antakse teada, et supi söömine on lõpetatud.

Õnnesärgis sündinud peavad arvestama, et peagi kasvavad nad sellest särgist välja.

Male on nuputamismäng.

Salaviin on kirstulauaviin.

Ega üle kõrvade tõmmatud nahast head nahka saa.

Elumees teeb naistele silma nii, et silm ka ei pilgu.

Kui liliputid peo korraldavad, pole pikka pidu loota.

PUHUVERE LIBEUUDIS

KAROOLA KORONOOVA

Elektrijuhtmed lennukiteks

Eesti leiutaja Juhan Satikas tutvustas hiljaaegu oma uut leiutist. Uus seade võimaldab kõiki elektriseadmeid edukalt ilma elektrijuhtmeteta kasutada. Nagu mobiilside ja internet, hakkab nüüd ka elektrienergia levima õhu kaudu. Satikase sõnul on tänu uutele tuulegeneraatoritele ja päikeseenergiajaamadele õhus juba nii palju elektrit, et kogu Eesti ala on elektrienergiaga kaetud.

Tuulegeneraatoritest ja päikeseenergiajaamadest haihtub õhku piisavalt elektrit ja Satikasel tuli vaid valmistada seade, mis kogu õhus oleva elektri kinni püüaks. Uue elektripüüdja abil on võimalik ka kinni püütud elektrienergiat salvestada ning eriti palju elektrienergiat saab salvestada äikese ajal, kui elektrit on õhus kõige enam.

Lisaks kokku hoitavale energiale ei pea paljud majapidamised pärast tormi enam mitu päeva ilma elektrita läbi ajama. Kõik Eesti alumiiniumist elektrijuhtmed kogutakse kokku ning nendest saab ehitada mitu elektrimootoriga töötavat lennukit, mis hakkavad samuti kasutama uue elektripüüdja abil kogutud elektrit.

TÕRRE PÕHJAST

MIHHAIL BULGAKOV

Te naerate mu üle, et ma teist erinen, aga mina naeran teie üle, et te ei erine üksteisest.

LOOSUNG-PEALKIRI: ANDRES ÜLVISTE

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!