Pakun, et räägime poliitilise jutu kohe selgeks ja hiljem seda ei puuduta. Andrus ütleb seepeale, et on ekrekad üheks oma vaenlaseks kuulutanud ja talle nad ka ei meeldi. „Kõik poliitikud on mingil määral populistid. See pole mittemeeldimise põhjus.”

Küsin siis, et mis teda ikkagi segab. „Ilmselt mingi kurjus või sallimatus, mis kõigest välja õhkub,” ütleb Andrus.

Kui avaldan kartust, et see võib tema kui elava klassiku kuvandile halvasti mõjuda, saan vastuse, mille võiks meelde jätta: „Ma ei arva, et mul oleks õigus vaikida, kui toimub rumalaid ja kurje asju. Kui sul on oskus kirjutada, siis on see sinu kohus. Ja kui see kedagi vihastab... Kindlasti ei kavatse ma vaikida, et olla populaarne edasi. Kui mingid asjad on halvad, siis ma seda ka avalikult ütlen.”