Metsandussektori poolsed selgitused, et tegelikult raiutakse kevadsuvel nagunii võimalikult vähe, et iga puu otsas ei ole linnupesa ja et paljudel juhtudel on võimalik ka lindude hukkumist raie käigus vältida, ei veena. Ammugi mitte mingid majanduslikud argumendid.

Inimesele kerkib silme ette õudne vaatepilt linde hakkivast harvesterist ja temast saab tulihingeline linnurahu pooldaja. Ja seda ei saa kuidagi pahaks panna.

Seejärel läheb sama inimene poodi, ostab kilesse pakitud broileri, istub autosse, mille iluvõre vahelt võib ühtelugu sulgi leida ja sõidab oma kinnisvara suunas, mis on rajatud lindudelt ära võetud maale.

Aga see kõik on teisejärguline, sest see kujutluspilt hakitud linnupojast...

Ükski metsamees ei taha linde tappa. Paraku on elu, sarnaselt ökosüsteemiga, üsna keeruline asi.