Esimene teavitus sigade suremusest farmis jõudis Põllumajandus- ja Toiduametisse (PTA) 13. juulil. „Positiivne proov tuvastati OÜ Pihlaka Farmis passiivse seire käigus. Taudi tõttu hukatakse kõik farmis peetavad sead, sest haigusele puudub ravi,“ selgitas PTA peadirektori asetäitja Hele-Mai Sammel.

Seejärel korraldab PTA farmi ruumides täieliku puhastuse ja desinfektsiooni, pärast mida on teatud aja möödudes võimalik ruumid sigadega taasasustada. Hukatud sigade eest on võimalik taotleda kompensatsiooni.

„Kümne kilomeetrisesse piirangutsooni farmi ümbruses ei jää ühtegi teist seafarmi,“ kinnitas Sammel. Amet juhib kõigi tähelepanu asjaolule, et taudipunkti territooriumile tohivad siseneda ainult PTA poolt volitatud isikud. Vastutustundliku käitumisega saab vähendada riske Eesti seakasvatusele.

Farmi ümbruses võib liiklus olla häiritud, mistõttu vabandab PTA võimalike ebameeldivuste pärast.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on leid muret tekitav, aga selged protseduurid ja varasemad kogemused aitavad olukorda kontrolli all hoida. „Põllumajandus- ja Toiduametil on varasematest seakatku leidudest palju kogemusi – protseduurid kolde likvideerimiseks on paigas, olukorda jälgitakse hoolikalt ning tegutsetakse plaani kohaselt,” ütles minister.

Maaeluministeerium tagab lähtuvalt loomatauditõrje seadusest taudikahju kompenseerimise pärast loomataudi diagnoosimist hukkunud ja hukatud loomade või sellega seotud tegevuste kulude katmiseks.

SAKi peamised sümptomid:

- palavik üle 40 °C

- isutus, loidus, naha sinakaks muutumine

- köha, hingamisraskused

- verevalumid nahal, kõrvade laiguliseks muutumine

- silmapõletik koos nõre eritumisega

SAK ei ole nakkav teiste loomaliikidele ja inimestele, küll aga võivad nad haigust edasi kanda.

Viirust levitab haigestunud loom, samuti võib haigustekitajat levitada saastunud sõiduvahendite, riiete, jalanõude, seadmete jne abil, juhul kui neid pole desinfitseeritud.

Esmaspäeval leiti Rae vallast umbes viie kilomeetri kaugusel tabandunud farmist surnud metssiga, kellelt tuvastati uuringute käigus SAK. Samuti on leitud juulikuus SAK viiruspositiivseid metssigu Lääne-Virumaalt.

Kodusigadel tuvastati sigade Aafrika katk esmakordselt Eestis 2015. aastal. Viirus levis 2015.–2017. aastatel kokku 27sse farmi, milles taudi tõttu suri või hukati üle 40 000 kodusea. Kokku on Eesti viie aasta jooksul kulutanud SAK tõrjele 10 miljonit eurot.

Viimane SAK taudikolle kodusigadel diagnoositi 19. septembril 2017, ehk pea neli aastat ei ole Eestis diagnoositud SAK mitte üheski seafarmis.

Metssigadel tuvastati SAK esmakordselt 2014. aastal. Haigus sai alguse Lõuna-Eestist ning levis metssigade populatsioonis üle Eesti. Tänase seisuga pole SAKi tuvastatud ainult Hiiumaal.

Vahemikus märts 2019 kuni juuli 2020 tuvastati metssigadel ainult SAK antikehi (need on loomad, kes on haigusega kokku puutunud ja neil on tekkinud haiguse vastased antikehad, aga nende organismis haigustekitajat üldjuhul ei ole) ja viirust ehk haigustekitajat ei tuvastatud. Seda perioodi (1 aasta ja 4 kuud) võime tinglikult nimetada SAK vabaks perioodiks metssigade hulgas. 2020. aasta augusti lõpus tuvastati uued SAK viiruspositiivsed metssead ning see tähendab seda, et haigus ringleb taas metssigade populatsioonis.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid