“Vabandust, aga teie parool on juba 30 päeva vana, te peate valima endale uue parooli!”

“Roosid.”

“Vabandust, aga teie uues paroolis on liiga vähe sümboleid.”

“Roosad roosid.”

“Vabandust, aga teie uues paroolis peab olema vähemalt üks number.”

“1 roosa roos.”

“Vabandust, aga paroolis ei tohi olla tühikuid.”

“1roosaroos.”

“Vabandust, aga paroolis peab kasutama vähemalt 10 erinevat sümbolit.”

“1paganamaroosaroos.”

“Vabandust, aga paroolis peab kasutama vähemalt üht suurtähte.”

“1PAGANAMAroosaroos.”

“Vabandust, aga pole lubatud kasutada mitut suurtähte järjestikku.”

“1PaganamaRoosaRoos.”

“Vabandust, aga parool peab koosnema enam kui 20 sümbolist.”

“1PaganamaRoosaRoosiTopinMaSulleÜhteKohtaKuiSaEiAnnaMulleLigipääsuKoheKuratPraegu!”

“Vabandust, aga see parool on juba kasutusel.”

JUHTUNUD LUGU

HEIKI RAUDLA Viljandist

1886. aastal ilmus Jaapanis Lev Tolstoi romaan “Sõda ja rahu”, aga see ilmus nime all “Nutvad lilled ja kurvastavad pajud – viimane jälg lahingutest Põhja-Euroopas”. Jaapanikeelne raamat oli üsna õhuke. Tõlkija Mori Tai selgitas, et kuna originaalis oli palju üleliigset, võttis ta endale julguse visata see välja ja jätta alles vaid peamine, armastuse liin.

KUKALT SÜGAV MÕTE

ANDRES ÜLVISTE

Mõni elab omas mullis ja mõni pakib ennast elu eest kaitsmiseks lausa mullikilesse.

Vastasele tuleb anda vähemalt nii palju liikumisruumi, et ta poleks sunnitud sulle varba peale astuma.

Hunt ei tohi lambaid lugedes magama jääda, sest siis ta võib

lambad maha magada!

KUULUTUS AJALEHES

HEIKI RAUDLA huumorikogust

Palav. Magan avatud akna all ihualasti. Kardan väga, et keegi võib sisse tungida. Elan Tamme tänav 3-6.

Anastassia

XX SAJANDI TEISE POOLE LÜHIAJALUGU

VEIKO MÄRKA

Dai tähendab vene keeles “anna”. Inglise keeles tähendab die (häälda: “dai”) “sure”. Suremine on tunduvalt põhjalikum ja ammendavam nähtus kui andmine. Sellepärast võitsidki külma sõja ameeriklased, mitte venelased.

PAETISME

JÜRI PAET

Timuka töö on tapvalt igav.

Lambad söödud, hundid terved.

Kuumad ilmad jätavad mind külmaks.

Kes loodab tööga rikkaks saada, elab vaesuse piiril.

Enamik usaldusisikuid on petised.

Armastus ei küsi sugu.

Kõige enam tarvitatav sõna on “oleks”.

Inimene oleks võinud ahvi asemel põlvneda kängurust, siis poleks kauplustes vaja kilekotte.

Vaesel muusikul lööb kõht sageli pilli.

Vikatimees on paljusid kohtukulli eest päästnud.

Kui hakkad kodu looma, oleks vaja ka kodulooma.

SAJANDITAGUNE NALI

SIRJE A. REI kogust
Hobune linnas

Mööda tänavat läheb mees, hobune käekõrval. Ilus kõrb täkk. Et linnas on nüüd hobuseid väheks jäänud, peatuvad kõik möödujad ja vaatavad, niisamuti nagu vanasti imetleti

autosid, kui neid vähe oli. “Ilus loom!” sõnab keegi, vaatab väheke aega ja kõnnib edasi. “Tore loom!” imetleb teine, “kuhu te selle täku viite?” – “Loomaarsti, härra Simmermanni juurde,” vastab hobust hoidev mees. “Mina olen ka loomaarst,” annab üks möödujatest teada.

Mees hobusega jääb seisma ning loomaarst hakkab hobust kaema eest ja tagant, vaatab suhu, katsub hambaid, koputab seljale ja raputab viimaks oma pead: “See hobune pole haige, mina ei leia tal mingit häda. Mis tal siis teie arvates viga on?” – “Mitte midagi.” –

“Aga miks teie siis selle hobuse loomaarsti juurde viite?” – “See on loomaarsti, härra Simmermanni hobune.”

TÕRRE PÕHJAST

EMIL CIORAN

Arvasin, et minus pole mingit edevust, kuid üks mu hiljutine unenägu näitas, et eksisin. Nägin unes, et olen surnud ja minu jaoks toodi lihtne hööveldatud laudadest kirst. Mina hüüdsin selle peale “Kas poleks võidud seda lakiga katta?” ja tormasin hauakaevajaid rusikatega tümitama. Sel hetkel ärkasin üles

ja mul oli häbi.

LOOSUNG

TARMO VAARMETS

Kui kiisk on piiksuta, siis piisk on kiiksuta!