FOTO:
| JUHTKIRI |
Mälu mängib vingerpussi. Alati. Tänases Maalehes räägivad kolleegid, kus nad olid ja mida mõtlesid 30 aastat tagasi, siis, kui Eesti taas vabaks sai. Mõtlesin, et kirjutan ka, aga jätsin kirjutamata, sest kaks mälupilti kuidagiviisi kattusid ja said üheks.
Tahtsin kirjutada, et olin Raelas, siis veel isa maakodus. Ja siis äkki tuli üsna samasugune mälupilt, kus loen “Sinuhet” Raela majakese suure ahjuga toas, ainult et see on sellel päeval, kui Leonid Brežnev suri.
See, et mul on oma maa, tuleb vahel ikka meelde. Olen oma vene sõpradega arutanud, kuidas on meil ja neil. Olen püüdnud neile selgitada, et meil ja neil on olukord riigis üsna sarnane. Ja alati nad vaidlevad vastu.