Nõukogude ajal oli riigil teatavasti viis vaenlast: neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism. Nüüd on kõigil maadel pea samad vaenlased, muutuvad vaid “-ismid”. Ja võitlus aastaaegadega, s.t vaidlus kliimamuutuste süüdlaste üle, on sama äge kui vanasti rahu ümber – kivi ei jää kivi peale…

Teatavasti on maakera kliima muutunud, muutub ja jääbki muutuma. Praegusel ajaetapil küll soojenemise lainel, seda tunneme ka omal nahal – Tartu kandis on kalendrikuude keskmiste õhutemperatuuride rekordeist kaheksa mõõdetud pärast 1989. aastat, vaid mai on olnud kuumim kaugel 1906. aastal. Ja vähemalt poolteise sajandi kõige soojem aasta oli mullu. Pole hullu, ütleksid meie esivanemad – parem ju soojas surra, kui külmas kõngeda.

Et mujal pole ilmastikuga lood sugugi nii roosilised, kuuleme-loeme uudistest iga jumala päev. Ja läheb üha hullemaks, arvatakse. Kas kõiges on süüdi emake loodus või hoopis looduse kroon, s.t meie ise?

Millised on inimkonna perspektiivid, näitab seekord uudne, Hispaania teadlaste loodud interaktiivne kliimamuutuste atlas.