Presidendivalimiste saaga on tänavu kahtlemata muutunud piinlikuks. Küsimus ei ole siiski selles, kas president valitakse ära riigikogus või mitte. Valimiste minek valimiskogusse on täiesti normaalne ning põhiseaduses sätestatud valimiskorra loomulik osa.

Piinlik on see, et venitamine ja kauplemine on kandideerimast peletanud hulga lugupeetud ja kahtlemata väärikaid inimesi. Nii-öelda ametlikult on nad oma loobumist põhjendanud küll presidendi liiga suurte kingade või perekonna vastuseisuga. Tegelikkuses pelutab nii mõndagi aga tõdemus, et poliitikud ainult mängivad kandidaatidega ega soovi tegelikult valida sellesse ametisse kõige sobivamat ja väärikamat, vaid kõige mugavamat inimest.

Kõik see on aga juba jätnud jälje omavalitsuste valimistele. Vähem kui kaks kuud enne valimisi ei ole enamikul erakondadel valmis ei üleriiklikke ega ka mitte kohalikke valimisplatvorme. Lohutus, et kohalikul tasandil teavad inimesed nagunii erinevate jõudude seisukohti ja ilmavaadet, praegu kahjuks ei päde.