VIDEO hüppavast rästikust. Täna on ussimaarjapäev ja metsa ei tasu minna

Räägitakse, et sel päeval kaotavad nõelussid maaga kokku puutudes oma mürgi ja nende salvamine pole enam ohtlik. Ussimaarjapäevaks pidi enamik koristus- ja külvitöid (rukkikülv, viljakoristus) olema lõpetatud, mõnes paigas aga usuti, et kesa sümboolselt kündmine hävitab kahjurid ja rukkiussid. Ussimaarjapäeva on peetud ka õunte valmimise päevaks.

Eestis teatakse püha alates 16. sajandist. Üldine on olnud sel päeval metsaminekukeeld põhjendusega, et mets tahab puhata ja ussid rahulikult urgu minna. Üldiselt oli töötegemine ja metsaminek keelatud, kuid lubatud oli minna marjule. Mõnevõrra oli levinud õmblemis- ja ketramiskeeld, et uss ei nõelaks.

Siin videos hirmutab Saaremaa rästikupoiss mandrimeest oma lõgismao-hüppega. Kas ussipoiss kuulub Muhu vöi Saare kodanike hulka, pole teada, sest ta on tabatud täpselt Ö/Õ ausamba jalamil Väina tammi juures. Mart Pitsneri video.

Varaseim teade ussimaarjapäeva tähistamisest pärineb 6. sajandist, algusega Süürias või Palestiinas, kus apokrüüfide mõjul kujunes välja jumalaema kultus. Katoliku kirik adapteeris 7. sajandil Maarja austamise tava idakirikust. Kuna Maarja sündimine on tuntud üksnes apokrüüfide kaudu, siis tunnustati püha aeglaselt, ehkki näiteks Kreeta püha Andreas pühitses 9. sajandil päeva mitmete jutlustega, et põhjendada 8. septembrit Maarja sünnipäevana. Veel 9. sajandil polnud jumalaemakultus laialt levinud.