Film annab üsna täpselt edasi seda poeetilist maailma, mida Mehis Heinsaar luuletusteks vormib

| FILM |

Joosep Matjuse ja Katri Rannastu homme kinodesse jõudev uus dokumentaalfilm “Pingeväljade aednik” viib rännakule kirjaniku inspiratsiooni salaradadele. See on poeetiline rännak.

Vaata siit, millest Maalehe värskes numbris veel juttu!

Mahajäetud aed. Sammaldunud hooldamata õunapuud. Taamal hüljatud talu. Elav tuli. Esimesed sõnad, mida ütleb habetunud mees oma parimates aastates: „Elu on igal ajal müsteerium.” Sellel mehel on komme kallata kuuma vett plekk-kruusi kõrgelt, voolamist vaadates ja küllap ka kätes seda tajudes.

Kas ma tahaks selle mehega tuttavaks saada? Väikekodanlikku heaolu nautivaid eestlasi võib filmis nähtavaid rännakuid tegev mees peletada. Kes meist ikka armastaks istuda mahajäetud bensiinijaamas ja vaadata seda ümbritsevat keskkonda. Mina pole oma elatud elu sleppi muutudes unustanud, sellepärast saan vastata: „Jah, muidugi tahaks.”